Kaks kuud tragöödiast: kolme lapse surmaga lõppenud juhtumit uuritakse tänini, gaasilekkeid leiti kokku kahes eramus

Sander Punamäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kakumäe tragöödia
Kakumäe tragöödia Foto: Postimehe kollaaž

Tehnilise Järelvalve Amet on peagi lõpetamas oma menetlust Kakumäe elamurajoonis: gaasilekkeid tuvastati kahes eramus. 

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektori asetäitja Ingrid Teinemaa sõnul algatati seoses oktoobris Kakumäe elamurajoonis aset leidnud traagilise vingugaasi mürgistuse juhtumiga kaks haldusmenetlust - üks õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks ning teine võimalike gaasilekete tuvastamiseks selles elamurajoonis. 

Teinemaa sõnul tuvastas TJA kontrollide käigus selle piirkonna kõigis 17s majas minimaalseid lekkeid liitekohtade juures. «Kuid see ei kujuta ohtu inimeste elule ja tervisele,» kinnitas ta.

17st kontrollitud eramust kahes tuli siiski gaas süsteemi puuduste kõrvaldamiseks kinni keerata. «Suletud gaasivarustusega majades kõrvaldati puudused paari päeva jooksul ja seejärel gaasivarustus taastati,» ütles Teinemaa. Ameti pressiesindaja täpsustas, et nendes eramutes oli kasutatud ventiilidena valesid materjale.

«Selliseid väga väikeseid gaasilekkeid on võimalik tuvastada ainult vastavate seadmetega, gaasilõhna selliste lekete puhul tunda ei ole. Selle menetluse seniste tulemuste põhjal saame kinnitada, et gaasilekked ei olnud õnnetuse põhjuseks,» ütles Teinemaa.

Ameti esindaja kinnitas, et kolme lapse surmaga lõppenud ja kogu Eestit šokeerinud tragöödia põhjustas - nii nagu ka varem spekuleeriti - gaasi valel põlemisel tekkiv vingugaas. 

Kas laste surma põhjustas kellegi ettevaatamatus või selle taga oli rikkis või hooldamata küttesüsteem, selgitab välja politsei ja prokuratuuri poolt läbiviidav kriminaalmenetlus.

Samuti jätkub Kakumäe piirkonna gaasilekete kontrollimiseks algatatud menetlus. 

«Oluline on teada, et gaasiseadmete nõuetele vastavuse eest vastutab hoone omanik, kes peab tellima gaasiseadme hoolduse ja vajadusel ka gaasipaigaldise tehnilise kontrolli tegemise,» kutsus Tehnilise Järelvalve Ameti peadirektor Ingrid Teinemaa inimesi oma gaasiseadmeid kontrollima.

Meelespea gaasiseadmete kasutajale:

Gaasilõhna tundmisel tuleb gaas hoones sulgeda ja kutsuda lekke kõrvaldamiseks gaasitööde tegija. Vähemalt kord aastas peab gaasitöödeks pädev spetsialist gaasiseadet kontrollima. Korstnaga ühendatud gaasiseadmega eluruumi on kohustuslik paigaldada vingugaasiandur. Gaasisüsteemidega majapidamistes on väga soovitatav vingugaasiandur paigaldada ka mujale eluruumidesse.

Gaasiseade on ohutu ainult siis, kui ta on töökorras! Töökorras gaasiseade ei tekita vingugaasi.

Kui tunned maagaasilõhna, sulge gaasikraan ja tuuluta ruumid. Ära kasuta lahtist tuld ega sädemeid tekitavaid asju, sh elektripistikud ja lülitid. Kutsu gaasilekke kõrvaldamiseks gaasitööde tegija.

Kui gaasiseade ei lähe tööle või lülitub välja – ära ürita seda vägisi käima saada. Kutsu gaasitööde tegija, kes gaasiseadme korda teeb.

Kui gaasiseadmel on puuduvaid osasid – ära kasuta gaasiseadet, lase gaasiseade korda teha.

Kui gaasiseadme ruumis ei ole ventilatsiooniavasid - ära kasuta selles ruumis gaasiseadet.

Kui gaasiseadmel on suitsutoru, siis peab see olema ühendatud korstnaga. Kui Sa ei tea, kuhu on ühendatud gaasiseadme suitsutoru, kutsu korstnapühkija. Valesti ühendatud suitsutoru võib olla eluohtlik.

Eluruumis, kus on suitsutoruga gaasiseade, peab olema vingugaasiandur. Kui gaasiseade asub väljaspool eluruumi, on soovitatav panna vingugaasiandur ka eluruumi.

Ka gaasiseadme korstent tuleb puhastada -  kutsu korstnapühkija.

Gaasiseadmed vajavad regulaarset hooldust – kutsu gaasiseadme hooldaja.

Vingugaasianduri alarmi korral seiska gaasiseade, tuuluta ruumid ja lahku ruumist. Kontrolli, et ruumidesse ei jääks magavaid või liikumisvõimetuid isikud. Kutsu gaasiseadme hooldaja. Kui vingugaasi alarmi põhjus on ebaselge – teavita sellest päästeametit (112).

Kui sa ei tea, mida teha, teavita juhtunust päästeametit (112).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles