Annetused: eestlased annetavad lastele ja loomadele, kodutud jäävad kingita

Foto on illustratiivne

FOTO: Caters News / Caters News Agency/Scanpix

Enne jõule avab nii mõnigi eestlane oma rahakotirauad, et täita ka ühiskonnas veidi nõrgemas seisus olijate jõulusoovid. Kui lastele ja varjupaigaloomadele tehakse nii rahalisi annetusi kui ka valmis kinke, siis kodutud lepivad hoolekandeasutuse poolt kokku pandud jõulukingitustega.

Lahkeid annetajaid on üle Eesti kahtlemata igas maakonnas, kuid uurisime mõnelt Harjumaal tegutsevalt annetuste kogumisega tegelevalt asutuselt, kui lahked on eestlased sel aastal ikkagi olnud.

Vanemateta lapsed

Kõige maagilisemad on jõulud teadagi laste jaoks. Seetõttu on SEB Heategevusfond ja Naerata Ometi OÜ võtnud enda südameasjaks asenduskodudes kasvavate laste jõulusoovide täitmise. SEB Heategevusfond on sel aastal laste kinkide jaoks kogunud kokku 30 506 eurot.

«Jõulusoovide puul on sel aastal kokku 765 kingisoovi, asendus- ja turvakodudes elavate laste isiklikud jõulusoovid ning sh 83 asenduskodu perede (ühes peres elab 4-8 last) kingisoovi,» selgitas MTÜ SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi. Tema sõnul on jõulupuu idee ülipopulaarne ning  heasoovlikud annetajad leiti vähem kui nädala jooksul.

 Enamik annetajatest on eraisikud ning keskmine annetussumma on olnud 30-40 eurot. Lumi selgitas, et jõulupuul oli ka kingisoove summas 15-20 eurot ning väiksematesse pakkidesse pannakse alati lisaks soovitud kingitusele ka maiustusi või muid üllatusi juurde.

Lumi sõnul oli sel aastal olnud ka kallima hinnaga kingisoove. Ta selgitas, et Tartumaal elab 4-kuune tüdruk, kes on sügava geenirikke ja multihaigustega laps, kes rahuneb ainult siis, kui kasvatajad teda süles kiigutavad. Paraku aga ootavad lisaks samas peres kasvataja hoolitsust veel seitse sügava puudega last ja tüdrukukest pidevalt kiigutada kasvataja ei jaksa.

«Tüdruku elu paremaks muutmiseks kirjutati jõuluvanale kiri, et nende peres oleks imeline abimees elektrooniliselt kiikuv häll-tool, mis samal ajal mängib ilusaid helisid. Selle kingisoovi hinnaks oli 130 eurot ning esimesel päeval leidus annetaja, kes selle soovi teostumiseks oma panuse andis,» kirjeldas Lumi ja lisas, et nii nagu laste soovid on erinevad, on seda ka annetajate võimalused.

Asenduskodude lastele viib kingitusi ka Naerata Ometi MTÜ. Nende peamine eesmärk on küll kõikidesse Eesti haiglate lasteosakondadesse kingituste viimine, kuid nad on projekti kaasanud ka kaheksa asenduskodu kokku 164 lapsega. Ka neile teevad annetuse enamasti eraisikud ning keskmine annetuse summa jääb kümne euro kanti. Sellegipoolest teevad annetusi ka ettevõtted, kelle annetuse summa on enamasti sada eurot.

Lastehaiglad

«Külastame üle-Eesti kõikide maakonna haiglate lasteosakondasid, kingitused saavad ligi 400 haiglates viibivat last,» selgitas MTÜ Naerata Ometi juhatuse esimees Kuno Kompus. Ta selgitas, et kuigi kogu planeeritud eelarve oli 18 500, täitus sellest vaid ligi 10 000.

«Aga oleme see aasta saanud veidikene rohkem kampa ettevõtteid ja inimesi, kes on meid aidanud kingitustega, seega tuleme eelarveliselt ilusti välja ka sellel aastal ning kellelegi planeeritutest jõulurõõm viimata ei jää,» täpsustas ta.

SA Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja Inna Kramer selgitas, et sel aastal on annetusi jaganud juba üle 6000 eraisiku ja ettevõtte. Annetuste summa küünib üle poole miljoni euroni ehk täpsemalt ligi 630 000 eurot, kuid enamik sellest ei kulu sugugi mitte haiglas viibivatele lastele kingitusteks.

«Meie eesmärk on toetada lastehaiglas viibivate laste ravi, et nad kiiremini ja tõhusamalt terveneks. Selleks valime iga aastal ühe suurprojekti ja toetame ka väiksemaid vajadusi,» ütles Kramer. Ta lisas, et tänavu ollakse fondiga lõpetamas vastsündinute intensiivravi perepalatite loomist koos kogu vajaliku aparatuuriga ja sisutusega. Selle projekti kogusmma on olnud 450 000 eurot.

«Toetasime ka diabeedihaigetele lastele vajalike insuliinipumpade ostu. Oleme muretsenud kalleid ravimeid lastele, kelle ravi Haigekassa täna veel ei toeta. Tegeleme aktiivselt ülekaaluliste laste probleemidega- lastele toimuvad trennid 2x nädalas ja igasuvine 10 päevane terviselaager,» kirjeldas ta.

Kuigi Lastehaigla Toetusfondi fookus on suuremat abi vajavatel lastel, ei jää jõulude ajal  haiglas viibivad lapsed kingituseta. «Kingitused on meie majja toonud meie paljud sõbrad, et jagada jõulurõõmu meie pisikestele patsientidele. Jõuluvana on meie majas päris sage külaline- jõudes siia isegi mitu korda,» ütles Kramer.

Loomade varjupaigad

Seitset üle Eesti paiknevat loomade varjupaika ühendava Varjupaikade MTÜ juht Triinu Priks kinnitas samuti, et detsembrikuus on annetajate hulk kahtlemata suurem kui muul ajal. Varjupaikadesse tulevad nii lastegrupid kui ka töökollektiivid, kes korjavad loomade jaoks kas raha või vajalikke tarbeid.

«Kuna me oleme üsna täpselt väljendanud, mida loomadele ja loomadega tööks enim vaja on, siis tõepoolest seda ka tuuakse. Selle üle on väga hea meel. Vanasti kui me ei osanud või ei julgenud selliselt küsida, siis toodi ikka hallitanud patju või 2x2 meetriseid vedrumadratseid, millega meil ei ole paraku midagi teha,» selgitas Priks.

Sellegipoolest ei osanud ta välja tuua hetkel annetajate hulka ja summade suurusjärku, kuna annetusviise on nii mitmeid ning statistika selle kohta tuleb alles veebruaris.

«Rahalised annetused on olnud terve aasta lõikes samas suurusjärgus, mis eelmisel aastal. Sellel aastal tundub mitterahaliste annetuste toojate hulk suurem, kuid mul on vist iga detsember selline tunne,» kirjeldas ta.

Kodutute varjupaigad

Tallinnas tegeleb kodututega linna rahastusel olev Hoolekande Keskus, mille juhataja Imbi Eesmetsa sõnul kodututele jõulude ajal rohkem annetusi eraisikutelt osaks ei saa.

«Jõulude ajal, nagu ka aastaringselt, võtame heameelega vastu kaubandusvõrgust pärit maiustusi ja muud, lisades sinna varem hangitud  esmatarbekaupu. Koostame neist ise praktilisi kingipakke ja  jagame neid detsembrikuus kodututele Päevakeskuses. Valmis kingipakke meile keegi annetanud ei ole,» selgitas ta.

Eesmetsa sõnul laekub kodututele aeg-ajalt annetusi ja toetusi eraisikutelt küll, kuid seda peamiselt kasutatud riiete, jalanõude ja muude esemete näol, mis Päevakeskusse tuuakse. Rahalisi annetusi, kui neid on olnud, on Eesmetsa sõnul kasutatud kulutuste tegemiseks kodututele, kel on olnud põhjendatud vajadus prillide või ravimite osas.

«Eraisikutest annetajaid on olnud aastate jooksul suhteliselt vähe, kuna peamiselt soovitakse ära anda endale tarbetuid esemeid (lasteriideid, lastega seotud esemed, madratseid, nõusid jms). Seda enam on oodatud asjalikud riideesemed ja kaubandusvõrgust pärit toiduained/tooted ning siinkohal suur tänu neile annetajatele,» lisas Eesmets.

Tagasi üles