Narva volikogu ei pruugi nõustuda kommunistide nime kandvate tänavate ümbernimetamisega

Narva kindlus.

FOTO: Eero Vabamägi

Narva linnavalitsuse otsus muuta Narva kommuuni aegsete linnajuhtide järgi nimetatud Daumani ja Tiimanni tänavad ümber ei pruugi leida toetust linnavolikogus, kuna mitu saadikut on avaldanud sellele vastuseisu.

Narva linnavalitsus otsustas 12. detsembril, et Daumani tänav nimetatakse ümber Kivilinna tänavaks ja Tiimani tänavale antakse tagasi tema ajalooline nimi – Soldina. Kuna Soldina nime kannab praegu Ivuška aiandusühistut ümbritsev tänav, antakse sellele nimi Suur-Soldina.

Linnavalitsuse otsuse peab veel kinnitama ka Narva linnavolikogu. Rahvaesindajate seas on tänavate ümbernimetamise suhtes aga vastakad arvamused. Näiteks volikogu kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Vladimir Butuzov on öelnud, et tema tänavate ümbernimetamist ei toeta ja kavatseb hääletada selle vastu.

Tänavate ümbernimetamise vastased toovad ühe peamise põhjendusena välja, et registrite muutmine ja uute tänavasiltide panek on liiga suur kulu.

Narva linnasekretär Ants Liimets peab selliseid väiteid absurdiks. «Andmete muutmine elektroonilises registris käib kiiresti ja see on tasuta. Ainus kulu on tänavasiltide väljavahetamine, kuid see ei ole suur kulu. Kui kellelegi ei meeldi mingil põhjusel kommunistide järgi nimetatud tänavate ümbernimetamine, siis öelgu see ausalt välja, mitte ärgu pugegu suure kulude väite taha,» rääkis Liimets.

Narva tänavate ümbernimetamise algatas Ants Liimets, kelle sõnul ei sobi linnatänavad kandma Eesti Vabariigi vastu võidelnute nimesid. Ancis Dauman ja Albert Tiimann olid Narvas tegutsenud Eesti Töörahva Kommuuni juhtfiguurid. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati välja Vabadussõja alguses Narvas ning see moodustis jõudis tegutseda 1919. aasta jaanuari lõpuni. Tegemist oli bolševistliku Venemaa moodustatud režiimiga. Liimets meenutas, et Narva Kommuuni lühikese eksisteerimisaja jooksul mõrvati Narvas 126 inimest, keda režiim pidas enda jaoks ohtlikuks.

Samas on läti päritolu Ancis Daumani isik Eesti jaoks vastuoluline. Kuigi ta tegutses Narva Kommuuni ajal vastloodud Eesti riigi vastu, oli just tema Narva linnapea ajal, mil Narva ja Jaanilinn arvati Peterburgi kubermangust Eestimaa kubermangu koosseisu. Narva kuulus Peterburi kubermangu alates aastast 1719, kui tsaar Peeter I oli Eesti vallutanud. Narva üleminek Eesti kubermangu jõudis lõpule 1917. aasta detsembris ehk mõned kuud enne Eesti Vabariigi väljakuulutamist.

Narva linnavalitsus on saanud linnaelanikelt murelikke kirju küsimusega, kas peagi võib oodata ka teiste Eesti riigi jaoks sobimatute kohanimede, näiteks Peetri platsi või 26. juuli tänava ümbernimetamist. Linnasekretär Liimets nende nimede muutmist vajalikuks ei pea.

«Tsaar Peeter I Narva linna elus kahtlemata olulist rolli ning erinevalt Tiimannist või Daumanist ei võidelnud ta Eesti Vabariigi vastu. 26. juuli tänavasse võib suhtuda erinevalt. 26. juulit 1944 võib võtta kui Narva vabastamise või Narva taasokupeerimise päevana. Mõlemad tõlgendused sobivad. See tänav ei kanna vähemalt inimese nime, kes tappis Narva linna elanikke,» rääkis Liimets.

Üks tänav kannab Nõukogude Liidu kangelase Igor Grafovi nime. Grafov langes 1944. aastal punavägede pealetungis Narva peale. Liimets ei näe põhjust selle nime väljavahetamiseks.

«Grafov langes sõjategevuse käigus, tal ei olnud valikut. Aga töörahva kommuuni juhid ei saanud surma sõjategevuses, nad lõid ma terrorirežiimi, et kõik kardaksid,» ütles Liimets.

Pärast Daumani ja Tiimanni tänavate ümbernimetamise algatust on Narva linnavolikogu liikmed tulnud välja veel ühe algatusega. Nimelt soovivad saadikud anda mõnele tänavale 19. sajandil Narva linnapea olnud Adolf Hahni nime. Põhjuseks tuuakse, et just Hahn algatas linnapeana Hungerburi kalurikülla kuurorti rajamist, mida tuntakse tänapäeval Narva-Jõesuu linnana.

Tagasi üles