600 000 silmapaari: Eesti filmile oli juubeliaasta edukas

FOTO: Kaader EV100 filmiprorgammi kuuluvast Lotte-filmist © 2019 Eesti Joonisfilm, autorid Janno Põldma, Heiki Ernits

Kodumaise filmi vaatajate arv ületas 600 000 piiri ning enam kui poole neist tõi EV100 filmiprogramm. Eesti filmi vaatajate hulk on liikunud viimastel aastatel tõusujoones: 2016. aastal vaatas kodumaiseid filme 347 036 vaatajat, 2017. aastal 282 421 vaatajat.

Sellel aastal toimus aga publiku arvus hüppeline kasv ning seda eeskätt tänu Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud filmidele.

EV100 filmiprogrammi avafilm „Seltsimees laps“ on tänaseks kogunud üle 116 000 vaataja. Detsembri alguses linastunud jõulufilm „Eia jõulud Tondikakul“ on vähem kui kuu ajaga ületanud 110 000 vaataja piiri. Võõrkeelse Oscari kandidaat „Võta või jäta“ on toonud kinodesse üle 57 000 vaataja ning dokumentaalfilm „Tuulte tahutud maa“ üle 41 000 vaataja, mis on dokumentaalfilmi kohta harukordne tulemus.

Samuti linastusid 2018. aastal EV100 filmiprogrammi kuuluv mängufilm „Põrgu Jaan“ ja ainus omalaadne ehk lühidokumentaalfilmide kogumik „Juured“.

Kokku on EV100 filmiprogrammi raames loodud linateoseid juubeliaasta vältel vaadanud enam kui 330 000 vaataja, mis on rohkem kui 2017. aastal kõigi Eesti filmide peale kokku.

Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp märkis, et need arvud kõnelevad publiku ehedast ja kasvavast huvist kodumaise filmi vastu.

„Eesti kinolevis on konkurents tihe, aastas linastub ligi kolmsada uut filmi. Sel aastal on kinolevi esikümnes lausa kolm Eesti filmi ja kodumaise filmi turuosa on üle 15 protsenti. See on tulemus, millest me unistasime aastaid,“ lausus Sepp. Ta lisas, et EV100 filmiprogrammi toetus andis Eesti filmitegijatele erakordse võimaluse ning tulemus näitab, et see oli väga õige otsus.

Mängufilmi „Võta või jäta“ produtsent Ivo Felt kinnitas samuti, et EV100 filmiprogramm tõstis lühikeseks hetkeks Eesti filmi täiesti uuele tasemele. „Noorte režissööride esimesed filmid on toonud kinno ennenägematu hulga publikut ning osutunud edukaiks ka rahvusvahelistel festivalidel. Lisaks on oluliselt tõusnud mängufilmide tootmise võimekus,“ ütles Felt. Samas tõdes ta, et kuna eriprogramm lõpeb, tehakse 2019. aastal juba palju vähem filme.

„Jääb üle loota, et noored talendid ei lähe laia maailma õnne otsima ja filmilvaldkond ei kuiva õnnetult kokku,“ avaldas Felt lootust.

2018. aasta vaadatuim Eesti film oli „Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused“, mida vaatas üle 146 000 inimese. Sellel aastal oli kinolevis 14 Eesti mängufilmi, 10 dokumentaalfilmi ja 3 lühifilmide kassetti.

2019. aastal linastuvad veel kaks EV100 filmi. 4. jaanuaril jõuab ekraanidele animafilm „Lotte ja kadunud lohed“ ning 22. veebruaril mängufilm „Tõde ja õigus“. Kokku valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari. 

Tagasi üles