Korduvad märksõnad: joobes juhtimine, suitsetamine, puuduv suitsuandur... (3)
/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
31. detsember 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/30/11686564t1h2c94.jpg)
Tules ja liikluses hukkunuid oli sel aastal möödunuga võrreldes rohkem. Veeõnnetuse, tapmise või mõrva tagajärjel sai aga surma umbes sama palju inimesi kui mullugi.
Tapetakse enamjaolt terariistaga
Sel aastal on politsei alustanud 44 kriminaalmenetlust tapmist, mõrva või nende katseid käsitlevate paragrahvide alusel. Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson lausus, et kuigi tapmiste ja tapmiskatsete arv on olnud viimastel aastakümnetel pidevas languses, on meie ühiskonnal selles vallas arenguruumi veel küllaga.
«Jah, praegu tapetakse Eestis kaks kuni kolm korda harvem kui kümne aasta eest ning vaat et kümmekond korda harvem kui 1990. aastate keskel. Kuid tõsiasi on seegi, et Rootsis, Taanis või Saksamaal pannakse tapmisi toime mitu korda harvem kui meil,» sõnas Sempelson.
Justiitsministeerium on oma analüüsides esile toonud, et valdav osa tapmisi saab alguse isiklikust ja pahatihti olmelisest konfliktist tuttavate inimeste vahel. Mullu oli enamikul tapmisjuhtudel joobes nii tapja kui ka ohver.
Tänavustest tapmistest või tapmiskatsetest enam kui pooled on toime pandud terariistaga, enamasti noaga. Ka aastatel 2006–2016 pandi enim tapmisi toime terariistaga (44 protsenti), sellele järgnesid rünne tömbi esemega (18 protsenti), peksmine (14 protsenti), kägistamine (kuus protsenti) ning rünne tulirelvaga (kuus protsenti).
Tänavustest tapmistest või tapmiskatsetest enam kui pooled on toime pandud terariistaga, enamasti noaga.
«Tapmine on selline kuritegu, kus võiksime kõik mõelda, kas ja mida oleksime saanud teha rohkem või teisiti, et seda poleks juhtunud. Kas oleks ehk aidanud see, kui tapjat oleks varem teisiti karistatud?» rääkis Sempelson. «Paremini rehabiliteeritud, tema sõltuvust ravitud? Või ehk kodus või koolis teisiti kasvatatud? Ma usun, et neile küsimustele tuleb mõelda. Ehk näeme siis paarikümne aasta pärast, et tapmiste arv aastas on muutunud ühekohaliseks,» jätkas ta.
Liikluses oli mustim kuu jaanuar
Liikluses on sel aastal elu jätnud 19 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Neljapäevase seisuga oli aset leidnud 1433 liiklusõnnetust, milles hukkus 67 inimest. Möödunud aastal oli see arv 48. Samas tõdes politsei, et kui vaadata pikaajalisemat liiklussurmade trendi, siis on see languses.
Kõige raskem kuu liikluses oli jaanuar, mil liiklusõnnetustes sai surma 11 inimest. Juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo ütles et lume mahatulek tuleb igal aastal suure üllatusena. «Kahjuks jaanuar ongi olnud talviste teeoludega kohanemise kuu ja sel aastal maksti selle eest ränka hinda,» lausus ta.
Jalakäijaid on sel aastal hukkunud 12, mullu üheksa. Kui vaadata aga üldiselt jalakäija surmaga lõppenud liiklusõnnetuste trendi, on see languses. Alkoholi tarvitanud juhid on olnud osalised umbes 500 liiklusõnnetustes. Joobes juhtide süül on vigastada saanud ligi 200 inimest.
Kokku on politsei sel aastal tabanud rohkem kui 6500 alkoholi tarvitanud autojuhti, neist enam kui 2500 joove ületas 1,5 promilli piiri, mida loetakse kriminaalseks joobeks. Loigo sõnul eemaldataksegi liiklusest kõige rohkem just kriminaalses joobes juhte. See on tema sõnul märk sellest, kui suur sotsiaalne probleem alkoholism Eestis tegelikult on.
Mootorrattaga juhtunud õnnetustes jättis sel aastal elu kuus inimest. Võrdluseks: eelmisel aastal ei hukkunud liikluses ühtegi mootorratturit. Loigo sõnul võib nende õnnetuste taga näha sooja suve ning majandusliku elujärje paranemist. «Inimesed ostavad endale palju rohkem võimsamaid ja kiiremaid mootorrattaid, sest neil on rohkem raha.»
Enam kui 2500 korrakaitsjate poolt tabatud sõidukijuhi joove ületas 1,5 promilli piiri, mida loetakse kriminaalseks joobeks.
Loigo sõnul on meie tänavatel palju isehakanud Ott Tänakuid. Tema sõnul jääb mõistetamatuks, miks arvame tänaval ja liikluses, et meil on paremad oskused kui WRC-sarja sõitjatel. «Rallil küündivad keskmised kiirused 125 kilomeetrini tunnis, kuid seal tagatakse pealtvaatajate ohutus ja sõitjate turvalisus. Samas, isegi nende heade juhtide oskuste puhul lähevad autod ikkagi vahel käest ära,» rääkis ta.
Viskipudel tühjas paadis
Tulekahjudes hukkus sel aastal 13 inimest rohkem kui eelmisel. Päästeliidu nõukogu esimees ja vabatahtlik päästja Rait Killandi nentis, et mõnel aastal ongi lihtsalt rohkem hukkunuid, ühtegi konkreetset põhjust ta nimetada ei söandanud. «Ükskõik kui palju ennetustööd me teeme, õnnetusi ikka juhtub,» lausus ta.
Killandi avaldas heameelt, et võrreldes viie või kümne aasta taguse ajaga on tulesurmade arv kõvasti vähenenud. See on tema sõnul nii just tänu ennetustööle. Killandi pani inimestele südamele, et suitsuandur ja vajadusel ka vinguandur oleksid laes.
«Kui keegi tunneb, et ta maja ei pruugi olla piisavalt ohutu, küttekolded on kehvas seisus või soovib ta lihtsalt nõu saada, siis julgustame pöörduma lähima vabatahtliku või kutselise komando poole,» ütles vabatahtlik päästja.
Merehätta sattunute puhul võib Killandi sõnul näha ühest ja selget mustrit. «Tüüpiline merehädaline on kuldses keskeas mees, kes ei kanna päästevesti ja kelle tühjast paadist leiame tühja viskipudeli,» sõnas ta.
Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi märkis, et hukkunuga lõppenud õnnetuste puhul korduvad mõned märksõnad ikka ja jälle: alkohol, suitsetamine ja suitsuanduri puudumine. Tulekahjudes saavad tema kinnitusel hukka enam just eakad inimesed.
Veeõnnetused juhtuvad Suurkivi sõnul aga liigse uljuse tõttu, mis on tihti tekkinud alkoholi mõjul. «Veekogude ääres viibides tuleb lastel silma peal hoida ja meeles pidada ka veeohutuse kuldreeglit: vesi ja alkohol ei käi kokku. Paljud õnnetused saaks ära hoida, kui rohkem märkaksime ja hooliksime,» ütles ta.