Tõelise ajakirjanduse aasta

PM arvutis Foto: Pm

Juba mitu aastat on löödud häirekella, et ajakirjanduse senine mudel ei tööta enam ning lahendusi kriisist välja tulemiseks napib. Peaasjalikult on probleemidena esile toodud ajalehtede tiraaži vähenemist, digitoodete kasvuraskusi, maksvate digitellijate arvu liiga aeglast kasvu ja sotsiaalmeedia laiutamist mitmes valdkonnas, mis varem olid traditsioonilise ajakirjanduse pärusmaa.

2018 oli vaba maailma ajakirjandusele suure selginemise aasta, mil hakkas koitma mõnegi probleemi lahendus. Sotsiaalmeedia udu on hakanud ajakirjandusmaastiku kohalt hajuma ning üha rohkem on mõistetud, et üks ühismeediat üleval hoidev põhimõte, mis väljendub vabaduses ilma vastutuseta, lõhub ja lõhestab ühiskonda.

Postimehe väljaandes „100 nägu Eestist ja maailmast“ kirjutasime Facebooki asutajast Mark Zuckerbergist kui ühest eelmise aasta kaotajast. Enim kriitikat on näoraamat pälvinud pea igasuguse kontrolli puudumise pärast selle üle, mida seal avaldatakse. See on andnud hiilgava võimaluse propaganda ja valeuudiste levitamiseks, valimistega manipuleerimiseks ja andmelekkeks. Kõik see on korralikult lõhkunud lääne demokraatiat, aga murendanud tuntavalt ka Facebooki mainet.