Fotod: Lahinguväljal taaslavastati Kehra lahing ning avati lahingu mälestussammas

Kohas, mis Vabadussõja ühe pöördemomendi, Kehra lahingu auks kannab nime Lahinguvälja, mängisid sõjaajaloo klubid maha sada aastat tagasi toimunud Kehra lahingu.

Pärast näidislahingut avati Lahinguvälja rongipeatuse lähistel ka Kehra lahingu mälestussammas. 4. jaanuaril 1919 toimunud Eesti vägede jaoks võidukat lahingut peeti tähtsaks ka vahetult pärast Vabadussõda. Nii saigi kohanimeks Lahinguvälja ning jõuti rajada ka Kehra lahingu mälestusmärk. Mälestusmärgi avamine pidi toimuma 23. juunil 1940, kuid Vene okupatsiooni alguse tõttu jäi see ära ning 1940. aasta sügisel lasksid okupatsioonivõimud mälestusmärgi hoopis õhku. Nõukogude võim ei suutnud taluda ka Vabadussõjale viitavat kohanime ning vahepeal kandis rongipeatus hoopis Vikipalu nime.

Täna sai taastatud mälestusmärk lõpuks avatud, aga enne seda peeti maha taaslavastatud lahing Eesti vägede ja punaste vahel. Lahingus osales kokku 104 meest Eesti, Läti Valgevene ja Venemaa sõjaajaloo klubidest.

Eesti vägedele saabus otsustaval hetkel appi soomusrong nr 7 Wabadus. See ajaloolise soomusrongi äsja ehitatud uusversioon pole ühegi tollase soomusrongi koopia, vaid sellel on olemas iseloomulikud jooned ja detailid erinevatelt Vabadussõjast osa võtnud soomusrongidelt.

Vabadussõja ajal tõid soomusrong nr 1 ja sellest väljunud dessant Eestile lahingus võidu. Täitorni kandev ja mõõgaga vehkiv punaste pealik kihutas oma mehed lahingusse, kus need kõik kuulide läbi oma otsa leidsid. Lõpuks tormas politruk koos kahe viimase kaaslasega punalipuga vehkides ja joobnult räusates otse soomusrongimeeste kuulide ette.

Kui punastele oli ots peale tehtud, rivistas Saaremaa Sõjavara Seltsi juht Margus Sinimets «kõik võitlejad, mõlemalt poolt, nii elusad kui surnud» teeserva üles ning president Kersti Kaljulaid andis klubide esindajatele üle tänukirjad.

Seejärel siirduti Kehra lahingu mälestussamba juurde, kus president Kersti Kaljulaid, kaitseminister Jüri Luik ja Anija vallavanem Arvi Karotam eemaldasid mälestussambalt katte. Mälestussamba õnnistas sisse kaitseväe peakaplan Gustav Kutsar.

Lahingulavastuses osalesid sõjaajaloo klubid Erika, Dortmund, Flandria ja Baltika Venemaalt Sankt-Peterburgist, Ordenis, Latviešu karavirs ja Explorers Lätist, Epoha ja 4-VDK Valgevenest ning kohalikud klubid Preobraženski polk, Narva, Front Line, Front Line Eesti, ESAK ja Saaremaa Sõjavara Selts.