Politoloog: venelasi ja eestlasi eraldavad plakatid seavad kahtluse alla poliitikute professionaalsuse (8)
7. jaanuar 2019, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/10/16/7225255t1h043d.jpg)
Politoloog Rein Toomla arvates on eestlasi ja venelasi eraldavad reklaamplakatid Tallinna kesklinnas puhas tähelepanu järgi janunemine. Sellegipoolest peab politoloog sellist võtet tudenginaljaks, mis poliitikasse ei sobi.
Toomla hinnangul viitab eestlasi ja venelasi eraldavate reklaamplakatite kampaania tähelepanu tõmbamise soovile, mistõttu tundub talle usutav, et selle taga on erakond Eesti 200. Ta selgitas, et uued erakonnad teevad tihtipeale kummalisi asju, et pildile pääseda ning seda on teinud omal ajal nii Res Publica kui ka Vabaerakond ja Rohelised.
Valimiskampaaniana Toomla sellist taktikat heaks ei kiida. «Selge see, et valimiskampaania ei tohiks olla mingisugune trikitamine,» sõnas ta.
Kuigi nii mõnegi arvates võibki selline naljategemine poliitilisse ellu vürtsi lisada, arvab Toomla, et pigem seab selline käitumine kahtluse alla nende poliitikute professionaalsuse.
«Kas nad mõtlevadki, et nende tulevane poliitika on naljategemispoliitika, kus võibki niimoodi üle võlli minna ja piire kompida?» küsis Toomla ning lisas, et selliselt ei pöörata tähelepanu mitte konstruktiivsetele probleemidele, vaid katsetatakse lihtsalt, kuidas meedia teatud teemadele reageerib.
Toomla ütles, et kui kampaania taga on Eesti 200, siis oleks võinud mõni nende tuntum poliitik nagu Margus Tsahkna siiski öelda, et nii ei sobi. «See on ju ikkagi tudenginali,» ütles ta ja lisas, et kui üliõpilased teeksid showd, oleks selline asi omal kohal.
«Kuivõrd on tegemist tõsise teemaga võib tekkida küsimus, et kas natuke nalja ei peaks siis saama. Aga noh, see ei ole ju ka naljakas mitte,» kritiseeris Toomla.
Toomla usub, et plakatid trammipeatusesse pikaks ajaks ei jää, kuid polegi vahet, kuna hetkeline tähelepanu on saavutatud. «Hiljem ei mäleta enam keegi päris täpselt, mis nad tegid, aga mäletatakse, et seda tegi Eesti 200,» nentis ta.
Politoloog usub, et kui nüüd erakonnale hakatakse ühiskonna lõhestamist ette heitma, võivad nad lihtsalt vastata, et vastupidi, nemad räägivad mõlema poolega, nii eestlaste kui venelastega ja tahavad mõlema toetust.
«Nemad võivad õigustada sellega, et pööravad võrdselt tähelepanu mõlemale grupile. Et praegu on seis selline, et siin on eestlased ja seal venelased, aga meie tahame, et nad oleks koos,» spekuleeris Toomla.
Samas lisas ta, et vähemalt Kristina Kallase ideedest teame, et ta pooldab venekeelsete lasteaedade kaotamist ja venekeelsete koolide eestikeelseteks muutmist, mis on risti vastupidine sellele, kuidas nad kampaaniat võiks üritada välja mängida.