Ettevõtlusamet: Eesti 200 reklaamplakatid rikkusid seadust
Eesti 200: Tallinna linn ise kooskõlastas reklaamid

Eesti200 provokatiivsed plakatid esmaspäeva õhtul.

FOTO: Lugeja foto

Eile kõik meediakanalid täitnud Eesti 200 üles seatud provokatiivsed valimiskampaania plakatid läksid reklaamiseadusega vastuollu, ütles Tallinna ettevõtlusamet.

Tallinnas reklaampindade sisu üle järelevalvet tegev ettevõtlusamet andis teada, et eilsed Eesti 200 venelasi ja eestlasi eri pooltele seisma kutsuvad plakatid läksid vastuollu reklaamiseadusega ning oleks kuulunud eemaldamisele.

«Tallinna ettevõtlusamet on seisukohal, et kõnealused reklaamplakatid olid vastuolus reklaamiseadusega, eelkõige reklaamile esitatavate põhinõuetega. Reklaamiseaduse paragrahv 3 lõige 4 punkt 1 kohaselt ei tohi reklaam olla vastuolus heade kommete ja tavadega,» ütles Tallinna ettevõtlusameti juhataja Kairi Vaher. Vaher lisas, et praeguseks on küll plakatid linnapildist teisaldatud, kuid kui seda poleks tehtud, oleks amet alustanud järelevalvemenetlust reklaamplakatite eemaldamiseks.

Eesti 200 pressiesindaja Kadri Hansalu kinnitas Postimehele, et erakonnal oli plakatite sisu kohta eelnevalt linnaga kooskõlastus siiski olemas. «Tallinna linn on neid enne avaldamist näinud ja need kinnitanud,» ütles Hansalu. 

Ettevõtlusameti juhataja lükkas sellise väite aga ümber, kuna erakond olevat kooskõlastanud vormi, mitte sisu. «Reklaamiseadus ega mitte ükski Tallinna linna õigusakt ei kohusta reklaami sisu enne välireklaami avalikustamist linnaga kooskõlastama,» ütles ta ja lisas, et linn sai kooskõlastada vaid bussiootepaviljoni kui välireklaamkandja erilahendust.

«Kui keegi linnaametnikest on Hobujaama bussiootepaviljonile mingi kooskõlastuse andnud, siis saab see olla üksnes kooskõlastus bussiootepaviljoni välisilme muutmiseks liiklusohutusest tulenevalt või linnakujunduslikus mõttes. Ehk teisisõnu – kui konkreetsel bussiootepaviljonil oli varasemalt lubatav reklaampinnana kasutada kahte klaaspinda, siis võimalik kooskõlastus sai hõlmata üksnes paviljoni täiendavate klaasseinade kasutamist reklaampinnana, mitte konkreetsetel klaasidel asuvate reklaamide sisu kooskõlastust,» selgitas Vaher.

Vaher lisas, et välireklaami sisu järelevalvet teostavad Tallinnas ettevõtlusamet, linnaosade valitsused ja munitsipaalpolitseiamet, kuid see ei puuduta eelnevat kooskõlastust.

«Kui reklaami avalikustaja oleks kõnealuste asutuste poole reklaami sisu eelnevaks hindamiseks pöördunud, oleks linn saanud eelhinnangu korras ka juhtida tähelepanu sellele, et konkreetne reklaam on vastuolus reklaamiseadusest tulenevate nõuetega,» jäi Vaher endale kindlaks.

Eesti 200 juhatuse liige Meelis Niinepuu kooskõlastuse osas sõna ei võtnud, kuid ettevõtlusameti väitega reklaamiseaduse rikkumisest ta ei nõustunud.

«Keskerakondlik Tallinna linnavalitsus on meediakära peale viinud läbi erakordselt kiire analüüsi konkurendi valimisreklaamidele ja mõistnud need hukka, kuna need ei vasta headele kommetele ja tavadele,» ütles Niinepuu.

Niinepuu sõnul peaks see olema siiski juriidiline  hinnang, mille arutluskäiku sooviks ka erakond ise näha.

«Kuidas täpselt ei vasta headele kommetele ühiskonnas valusa probleemi näitlikustamine graafiliselt? Reklaam ei kutsunud kedagi üles midagi tegema, vaid illustreeris Eesti ühiskonnas juba 28 aastat lahendamata probleemi, et eestlased ja venelased elavad erinevates paralleelmaailmades,» näitlikustas ta.

Samuti kritiseeris Niinepuu, et eelmiste valimiste ajal oli linn täis sõnumit «Anname tuld», aga keegi ei öelnud, et see on hea tava vastane või ebaseaduslik. «Kui me tahaksime teha soolise palgalõhe teemalise reklaami ning asetaksime eri pooltele mehed ja naised, kas siis see oleks ka hea tava vastane?» küsis ta.

Tagasi üles