/nginx/o/2019/01/10/11705081t1h2a7a.jpg)
Krimmis Simferoopolis suri eile 87-aastasena kohaliku eesti kogukonna ajaloo suurepärane uurija Leonhard Salman (27.08 1931 - 09.01 2019). Salman oli ka Krimmi eestlaste seltsi üks asutajaid 1990-ndate alguses.
Suri Krimmi eestlaste uurija Leonhard Salman (1)
/nginx/o/2017/03/21/6477779t1h61f7.jpg)
10. jaanuar 2019, 10:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salmani elutöö oli raamatud Krimmi kunagistest eesti küladest, mis tekkisid 1860-ndatel aastatel. Ta ise jõudis näha nelja raamatu ilmumist: Samruki, Sõrt-Karaktšora, Kontši-Savva ja Utškuju-Tarhani eesti küladest. Avaldamist ootab veel raamat Džurtsi ja Kijat-Orka eesti küladest.
Vahemärkusena tuleb öelda, et erinevalt Kaukaasia eesti küladest olid Krimmi eestlaste külad kõik kohalike nimedega, sest kohalikud võimud ei lubanud krimmi-tatarlaste pandud nimetusi eesti-pärasteks ümber teha. Salmani kõik raamatud on ilmunud vene keeles, kuid Krimmi eestlaste selts pole kaotanud lootust tõlkida need eesti keelde.
Raamatute valimiseks tegi Leonhard Salman ära suure töö Krimmi arhiivides, kus ta kirjutas ümber 66 000 lehekülge dokumente. Kogu põhjaliku uurimistöö põhjus oli selles, et Leonhardi vanavanavanaisa Mart Salman oli esimeste seas, kes 1863 aastal asutas Konsti-Šavva küla (tänane viimane eestlaste küla Krimmis Krasnodarka).
Huvi eestlaste ajaloo vastu Krimmis tekkis Leonhardil alles küpses eas, kui Kesk-Aasias Nõukogude armee õhukaitsevägedes teeninud Leonhard Salman läks alampolkovniku (meie mõistes kolonelleitnant) auastmes erru ning naasis Krimmi elama.
Pensionärina oli Leonhardil aega palju ning ta hakkas arhiivides vana aja dokumente lappama. Sugulasi otsides sattus ta ka teiste eestlaste andmete peale ning ka nende lood hakkasid teda huvitama. Ühel hetkel sai ta aru, et peale tema ei pane keegi enam Krimmis eestlaste ajalugu kirja ning ta hakkas sellega süvenenult tegelema.
Tänu Salmani tööle arhiivides on täna üsna kergesti jälgitavad eestlaste sugupuude arenemine Krimmis kuni 1920-ndate alguseni. Tema ilmunud ja veel ilmumata raamatutes on kõik kirjas: kes eestlastest kus külas elas, sündis ja suri. Unikaalne materjal.
Eestis tegi Leonhard Salman arhiivide uurimisel koostööd Krimmi eestlaste teemadel palju kirjutanud Eduard Vilde majamuuseumiga, Kirjandusmuuseumiga ning Rahvusarhiiviga. Eesti kultuuriministeerium on mitmel korral tunnustanud Leonhard Salmanit tema uurimuste eest.
Seejuures on huvitav, et Leonhard Salman ise polnud Krimmis sündinud. Tema isa oli küll Krimmi eestlane, aga ema oli pärit eestlaste külast Nurmekundes, mis asus tänase Venemaa mõistes Tveri oblastis. Leonhard sündis samuti tänaseks hävinenud Nurmekunde külas, aga siis kui ta oli kahene, kolisid vanemad Krimmi tagasi.