Vene tudeng: kuhu jäid lubatud euroteed?

Nii Peterburist pärit Anastassia Grigorjeva sõnul pole tal Narvas peale kaubanduskeskuste suurt kusagil käia, Pihkva noormehe Vassili Tsvetkovi sõnul on lisaks kindlusele veeln mitu kohta, kuhu turistid võiksid minna, aga kuna need on tähistamata, siis keegi ei leia neid üles.

FOTO: Sander Ilvest

Kuula artiklit

Euroopa Liidus on kõik korras, isegi teed on seal peegelsiledad - just sellisena kujutasid Eesti elu ette Venemaalt pärit tudengid. Tegelikkus on aga pisut teistsugune.

«Siin elavad inimesed armastavad rääkida Narvast õuduslugusid, et tuled üle piiri ja kõik on mahajäetud, aga see ei pea paika,» kinnitas Peterburist pärit Narva kolledži esmakursuslane Anastassia Grigorjeva. Narva on Ivangorodiga võrreldes rohkem hoolitsetud, kui ehk tänavad kõrvale jätta. «Mulle öeldi, et Euroopa Liidus on kõik teed peegelsiledad, aga Narvas on isegi kolledži kõrval üks auk teises kinni,» imestas ta.

Neevalinnast pärit Anton Khamanovit üllatas, et nii väikeses linnas on olemas kõik, mida mugavaks eluks vaja – kaubanduskeskused, kino, teatrietendused, isegi kõrgkool. «Narva on Venemaa mõistes väga väike linn, ei anna isegi oblastikeskuse mõõtu välja, pigem on selline linnatüüpi alevik nagu Saku,» selgitas ta mu hämmeldunud ilmet märgates.

Turundusinimesena on talle aga arusaamatu, miks nii hea asukohaga piirilinn on seni jäänud läbisõidukohaks, kus korraks lastakse inimesed bussist välja WCsse ja suitsu tegema, aga keegi ei pinguta, et nad kohapeal raha kulutaksid. «Mul on olemas teadmine Soome linnadest, mis on Vene piiril lähistel. Need on suured turismikeskused, kus ei ole tööpuudust,» rääkis ta. Noormees ei jõua ära imestada, miks ei meelitata Peterburi turiste Narva, kuigi hinnad on siin märksa odavamad ning teekondki lühem. «Imatra ja Lappenranta oskavad oma geograafilist asukohta palju paremini ära kasutada. Saan aru, et Kreenholmi sulgemine oli kohalikele valus, aga nad ei mõista siiani, et see ei ole tegelikult mingi tragöödia, sest raha võib teenida ka mujal kui tehases. Kohalik võim võiks pingutada, et Narvast saaks omaette vaatamisväärsus. Aga siin lõpetab tehas tegevuse ja linn sureb välja.»

Peterburist pärit Veronika arvates peaks Narva turismi arendama koos Ivangorodiga, sest kahest kindlusest saaks teha ühise vaatamisväärsuse. Samas möönis neiu, et väga lihtne see ilmselt ei ole, sest Venemaa pool pole võimalik minna kindlust uudistama, asub see ju piiritsoonis, kus kehtivad erireeglid. «Tahtsime sinna minna, aga piirivalve sai meid kätte, sest meil ei olnud selleks luba,» rääkis ta. Ivangorodi linnusesse minekuks oleks tulnud võtta Peterburist 25 eurot maksev ühekordne külastusluba. «Kusjuures kindlus on nukras olukorras,» lisas neiu.

Noorte meelest on isegi nende väga lühikese Narvas viibimise ajal toimunud suured muutused. Nii käis läinud suvel piirilinnas hästi palju turiste mujalt Eestist. «Ilmselt on viie aasta pärast olukord eesti keelega ka palju parem, ja seda loomulikul teel,» lausus Anton.

Kuidas Venemaalt tulnud tudengitel õnnestus vähem kui aastaga eesti keel selgeks saada, saab lugeda homsest Postimehe nädalalõpulisast Arter.

Tagasi üles