Olukord Paljassaare loomade varjupaigas: mingeid rikkumisi ei leitud
/nginx/o/2018/01/19/7499241t1h93f5.jpg)
15. jaanuar 2019, 17:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljassaare Loomade varjupaik on ühiskonna huvipildis olnud juba aasta algusest loomade hoidmise pärast. Nende tingimused olevat kohutavad - sellised kirjad ja pildid jõudsid Rus.Postimehe toimetusse. Et näha võrdlust, siis käidi ka teises varjupaigas- Sinirebase Loomade varjupaigas.
Kasside keisririigid
Paljassaares elab 250 kassi ja Sinirebase varjupaigas umbes 130. Kiisude tubades on väikesed majakesed, milles on kassidel võimalus küüsi teritada ja ronida, vastavate seintega (struktureeritud) ja ruum on täis mängukomplekse. Selles ruumis on kastreeritud kassid, kes on koheselt valmis perekonna juurde minema (adopteerimiseks valmis), lisaks on nad vaktsineeritud ja kiibistatud. Paljassaare ja Sinirebase kassitubades peaaegu, et haisu polnud. Paljassaares paluti selga panna enne sisenemist kittel ja tuli käed ära pesta.
Sinirebase kassid tulid kohe juurde ja hakkasid nurruma ning soovisid pai, kuid Paljassaare kiisudel oli teine suund - pigem vaatasid ja uurisid. Paljassaare varjupaiga elanike vastuvõttu võis mõjutada ka see, et just oli kooligrupp külas käinud.
Sinirebase MTÜ Loomade Hoiupaiga juht Larissa Kozõreva ütles, et nemad sellist teenust enam ei osuta, kuna lastel hakkab ühel hetkel igav ja siis nad hakkavad kasse kiusama - kassidele on see stress. «Kassid on nagu inimesed, nad väsivad ära suurest seltskonnast. Meie ülesanne on kassidele anda häid tingimusi ja leida hea kodu. Sellepärast gruppide kaupa me inimesi vastu ei võta.»
Varjupaikade MTÜ juht Eve Tobias ütles, et nende grupijuhid teavad, kuidas saada laste tähelepanu ning sellest ei kannata kassid. Tobiase sõnul ei ole grupid suured.
Sinirebase hoiupaigas on kassitubadele lisaks ka miniboksid väikeste akendega, mis summutavad heli, valguse ja ventilatsiooniga. Nendes miniboksides on kassid, kes ei suuda elada ühistoas: oli olnud operatsioon, ravivad ennast, emakassid koos poegadega. Postimehe operaator kommenteeris: «nagu kasside spa.»
Mõlemas varjupaigas on kassitubades kaamerad, millega saavad töötajad jälgida kasse ning ka inimesed, kes soovivad endale kassi välja valida.
Intensiiviruumid
Kui kass tuuakse varjupaika, siis ta viiakse intensiivravitsooni, kus neid toidetakse, vaadatakse üle ja tehakse vaktsiinid ning jälgitakse käitumist. Kui temaga on kõik korras, siis ta viiakse kasside ühistuppa.
Sinirebase garantiitsoon kujutab endas keskmise suurusega tube: valgustatud, heledates toonides ja ilma tugeva lõhnata. Eraldi tuba on neil ka metsikutele kassidele. Sellistes ruumides peab vähe asju olema, et kui loom ründab, siis töötaja saab eest hüpata.
Paljassaare garantiitsoon näeb teistsugune välja: vagun või tuba on täidetud puuridega. Kõige suuremas intensiivravi toas on 45 kassi. Nad elavad puurides - ühe või kahe kaupa. Osad kassid keerutavad ringi ning sellepärast kukub neil toidu- või joogikauss maha. Kui seal igapäevaselt koristada, siis oleks puhas keskkond. Karvalisi on selles ruumis erinevaid: välimuselt terveid, käpp või saba on puudu, haigete silmadega - sellepärast on nad ka seal ruumis. «Garantiiruumi koristatakse viimasena, kuna siin võivad olla loomad, kes on nakatunud. Praegu on siin halvad puurid, kuid aasta keskel me üritame neid ära vahetada. Praeguseid puure on raske koristada, kuna nad on sügavad, tumedad ning sellepärast ei ole midagi näha,» ütles Tobias.
Paljassaare hoiupaiga süüdistused
Piltidel on näha, et Paljassaare loomade varjupaigas on kassidel kohutavad elutingimused. Elavad toidu ja väljaheidete keskel, väikeses puuris mitu kassi ning nad kõik on räpased.
Sinirebase hoiupaiga juht Larisa Kozõreva: «See on kohutav. Loomad ei tohiks sellistes tingimustes elada, kui selles varjupaigas midagi muutub, siis ma olen ainult õnnelik selle üle.»
Paljassaare varjupaiga juhi Eve Tobiase sõnul ei pea muretsema loomade pärast, kuna nad ei kiusa neid. «Ma võin kinnitada, et me ei piina loomi. Meid käis kontrollimas Loomakaitse Liit, veterinaar- ja toiduamet ja teised loomadega seotud järelevalve ametid. Nad kõik ei leidnud meil mingeid reeglite rikkumisi. Muidugi, varjupaigas leitakse igal hommikul kohti, kus enne koristust saab teha sääraseid pilte.»
Veterinaar- ja toiduamet käisid detsembrikuu alguses varjupaika kontrollimas. «Koos kohaliku omavalitsusega käisime kontrollimas varjupaika ning mõistsime, et kõik töötajad hoolitsevad loomade eest ning reeglite rikkumisi me ei näinud,» selgitas veterinaar- ja toiduameti loomatervise- ja heaolu osakonnajuhataja Harles Kaup.
Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi ütles, et viimasel korral käidi kontrollimas 4. jaanuaril 2019 ja siis keskkonnaamet ei pidanud ühtegi ettekirjutust tegema. Seal oli haigeid loomi, keda nad ravisid ning kõikidel olid puhtad joogi- ja toidukausid ning puure just puhastati.
Paljassaare hoiupaiga juhi Eve Tobiase sõnul tõi antud kriitika neile just teistpidi kasu. «Ehmunud inimesed tulid meie varjupaika ja võtsid endale loomi, mis on ka varjupaikade mõte. Mingil määral oleme isegi rahul.»
Küsimusele, kes saab selliste piltide avalikustamise eest kasu, sõnas Tobias: «Oleme kindlad, et probleem on selles, et meil on leping Tallinna linnaga, selles ka kogu mõte - keegi tahab seda endale. Nende siht on meid näidata halvas valguses.»
Leping Varjupaikade MTÜ ja Tallinna linna vahel kestab kuni 31. detsembrini aastal 2020.