Kristina Kallas läheb kompromisse otsima

Estonia 200 leader Kristina Kallas. Foto: Madis Sinivee

• Kristina Kallase kinnitusel on Eesti 200 põhiväärtus usk isikuvabadustesse.
• Pigem seob nende soov viia reforme, mitte olla ilmtingimata erakond.
• Eesti 200 loodab plakatiteema jahtumist ja konkurentide emotsioonide lahtumist.

Kuigi haridus on Eesti 200 juhi Kristina Kallase (42) südameasi, ei kujuta ta end ette haridusministri koha pärast piike murdmas: ideid võib ellu viia ka keegi teine.

Võtsite äsja Postimehelt peatoimetaja. Mis te arvate, kuidas tunneb end toimetus?

Lauri [Hussar] pidi selle peale mõtlema ja ma eeldan, et ta tegi seda. Mina rääkisin temaga sellest, miks ta poliitikasse tulla tahab.

Ikkagi, kuivõrd te ette kujutate, mida ajakirjanikud tunnevad?

Ma arvan, nad on mures, üllatunud. Nad ei tea võib-olla lõpuni, mis selle sammu ajendas.

Hussar ütles, et Eesti 200 on liberaalkonservatiivne erakond. Teie olete rääkinud liberaalsest parteist, kas nüüd muutub see siis konservatiivsemaks?

Ei, jätkuvalt on liberaalne. Usk isikuvabadustesse on meie põhiväärtus. Ma arvan,et ta pidas silmas parempoolsust.

Kes selle kurikuulsa plakatikampaania välja mõtles?

See on siin kontoris laua taga sündinud idee. Meie erakonnas tegeleb kampaaniaga Meelis Niinepuu, selle taga on olnud Toomas Uibo ja ka teisi inimesi.

Teid ründasid nende plakatite pärast nii poliitilised konkurendid kui ka arvamusliidrid. Kuivõrd olete rahul tulemusega?

Nende kahe nädala jooksul süüdistuste laviini all ei ole olnud võimalik debatti pidada. Pahameel on veel üleval. Kui emotsioonid lahtuvad ja tulevad valimisdebatid, siis saame teemat arutada, ma loodan.

Oleme pisikesed, kiired ja dünaamilised, hommikune mõte pole õhtuks enam seesama. Elu jookseb meeletu tempoga, tegutseme hetkes.

Lähete välja täisnimekirjaga. Miks olete näinud nii vähe vaeva nende nimede tutvustamisega?

Me oleme nagu poliitiline start-up, kes hakkas tegutsema siis, kui gigandid olid oma nimekirjad juba lukku pannud. Oleme kahe kuuga loonud erakonna, kuu ajaga kokku pannud valimisprogrammi, oleme läbi käinud terve Eesti, et inimesi poliitikasse kaasata. Oleme pisikesed, kiired ja dünaamilised, hommikune mõte pole õhtuks enam seesama. Elu jookseb meeletu tempoga, tegutseme hetkes.

Meil on nimekirjas 125 inimest, kes on oma valdkonna eksperdid. Meil on veel aega, et neid tutvustada. Nende roll polegi mitte üle riigi särada, vaid tegutseda kohapeal, et nendeni viia see, milleks Eesti 200 olemas on.

Valija ostab teie näol ikkagi põrsa kotis. Kuivõrd olete liberaalina valmis, et konservatiivne tiib pead tõstab?

Meid seob soov teha neid reforme, mis me programmi kirja panime, mitte soov teha uut maailmavaatel põhinevat erakonda. Meid ühendab ettekujutus sellest, mida on tarvis muuta. Võite seda nimetada tehnokraatlikuks. Meid ühendab nägemus Eesti tulevikust. Erinevused erakonna sees puudutavad ehk suhtumist venekeelse elanikkonna teemasse. Ma näen enda rolli kompromisside otsimises – see ongi see, mille pärast ma olen poliitikas. Olen valmis seda teemat kõigiga arutama.

Alustasite sellest, et tuleb rääkida mitte lubadustest, vaid ideedest. Varem või hiljem hakkate lubama. Millal?

Me oleme oma programmis juba lubadused andnud. Need on sammud, mida oleme valmis tegema, kui valitsusse läheme. Need lähtuvad pikast plaanist, visioonist. Me ei luba kellelegi lihtsalt raha juurde anda, sest me ei usu, et see on realistlik.

Seda, et riik on inimeste jaoks alati olemas, ei saavuta me toetuste pideva ühekordse tõstmisega. Seda saavutame siis, kui teeme korda sotsiaalsüsteemi, tervishoiusüsteemi, transpordivõrgu.

Kristina Kallas eile vahetult enne Postimehele intervjuu andmist koos teda usutlenud Vilja Kiisleri (vasakul) ja jumestajaga. Foto: Madis Sinivee

Esimestes intervjuudes rääkisite valimisvõidust, ent võib juhtuda, et isegi valimiskünnise ületamine ei käi kergelt. Missugune on teie isiklik pikaajaline plaan?

Meie eesmärk on saada riigikokku ja valitsusse selleks, et minna tegema seda, mida me juba manifestis sõnastasime.

Pole ühtegi garantiid, et nii läheb.

Selle nimel me tegutseme. Kui see ei õnnestu – millesse ma ei usu –, siis me jätkame oma tööd, survestades kas riigikogus sees või väljaspool seda nende teemadega, mida oleme tõstatanud. Ma ei kao mitte kuskile. Kui ma olen juba poliitikasse tulnud, siis olen valmis sajaprotsendiliselt panustama.

Kas võib juhtuda, et lihtsalt pettute poliitikas? Kuivõrd näete seda võimalust?

Muidugi on võimalik, et see juhtub. Poliitika on väga raske, seda ma olen juba omal nahal kogenud. Ta oleks nagu kohati fookusest väljas. Rohkem on võitlust kui huvi sisuliste asjadega tegeleda.

Minu sisemise põlemise koht on haridus. Aga Kristina Kallas ei ole see, kes võitleks viimase minutini ministrikoha eest.

Oletame, et saate valitsusse. Seal on ainult üks haridusministri koht. Missuguse ministrina end veel ette kujutaksite?

Ministrikoht ei ole see, millest ma mõtlen. Tõsiselt. Mõtlen endast kui inimesest, kes tahab pidada debatti, jõuda selles protsessis mingite otsusteni, ja et neid otsuseid ellu viidaks. Ei ole kõige tähtsam, et mina neid otsuseid ellu viiksin.

Muidugi ei ole mul soovi hakata põllumajandusministriks, milleks mul ei ole kompetentsust ega sisemist põlemist. Minu sisemise põlemise koht on haridus. Aga Kristina Kallas ei ole see, kes võitleks viimase minutini ministrikoha eest.

Kumb suur partner teile paremini sobiks, Keskerakond või Reformierakond?

Mõlemaga on kokkupuutepunkte: Keskerakonnaga hariduses ja sotsiaalteemadel, Reformierakonnaga majandusteemadel.

Olete öelnud, et EKREga te asju ei ajaks, missugused ühisosad on Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega?

Sotsiaaldemokraatidega on sama lugu nagu Keskerakonnaga: sotsiaalvaldkond ja haridus, Isamaaga tõenäoliselt on kokkupuutepunkte kõige vähem. Siiski muretseme samamoodi regionaalarengu pärast.

Eesti kokkuvalgumine Tallinnasse on Eesti jaoks halb, seda pole piisava tõsidusega vaadatud. Seda protsessi ei saa seisma panna, aga selleks, et keegi 50 aasta pärast veel ka Kallastel elaks, tuleb teha poliitilisi otsuseid.

Kristina Kallas rõhutas Vilja Kiislerile, et Eesti 200 siht pole muutunud: nende eesmärk on pääseda oma programmi realiseerimiseks riigikokku ja ka valitsusse. Foto: Madis Sinivee

Eesti 200 on elutsükli alguses. Kuidas kavatsete vältida Vabaerakonna saatust?

Aga miks peaks Eesti 200t tabama Vabaerakonna saatus? Mina ei võrdle Eesti 200t Vabaerakonnaga.

Aga võrdleme siis suurtega. Soovite saada massiparteiks?

Me ei taha saada massiparteiks. Meie eesmärk ei ole üldse olnud erakonda ehitada. Erakond on vahend selleks, et poliitikasse minna. Poliitilise liikumisena ei saa me valimistel osaleda, selleks pidime looma erakonna.

Erakond on vahend selleks, et poliitikasse minna. Poliitilise liikumisena ei saa me valimistel osaleda, selleks pidime looma erakonna.

Tartu Ülikooli Narva kolledžis, kus te töötasite, on seinal kunstnik Maria Sidljarevitši maal «Sipsik ja Potsataja teel suvesse». Sipsik on pildil niisama rõõmus, Potsataja sõuab. Mida see teie jaoks sümboliseerib?

Ma ostsin selle maali, kui sain kolledži direktoriks. Maal sümboliseerib sedasama, mida ma nüüd poliitikas räägin. Potsataja ja Sipsik, lasteraamatute kangelased, peavad olema ühes paadis. Ühes koolis ja ühes lasteaias.

Miks Potsataja üksi sõuab?

Sipsik ilmselt tüürib paati ja Potsataja teeb ilmselt füüsilist tööd. Ma arvan, et autoril ei olnud sõnumit, et eestlased näitavad ette ja venelased peavad rasket tööd tegema. Minu jaoks on siin tähtis, et vene lapsed teaksid, kes on Sipsik, ja eesti lapsed teaksid, kes on Potsataja. Praegu nad ei pruugi seda alati teada.

Kolm fakti Kristina Kallasest

• Kiviõlis sündinud naisel on doktorikraad, mis on Eesti poliitikas üsna haruldane nähtus, ammugi erakonnajuhtide seas. Ajaloolase kõrghariduse sai Tartu Ülikoolist, magistrikraadi tegi Budapestis Kesk-Euroopa Ülikoolis, doktorikraadi lõimumise teemal kaitses taas Tartus.
• Tuli poliitikasse Tartu Ülikooli Narva kolledži juhi kohalt, mis on Eesti poliitmaastikule andnud ka juba ühe hiljaaegu ametisse saanud (sise)ministri: Katri Raigi. Narvas elamise päevil jagas Kallas tollal sisekaitseakadeemiat juhtinud Raigiga korterit, mille kolmas elanik oli Irene Käosaar, integratsiooni sihtasutuse juht. Kuna korter oli kitsas, tuli ööbimise ajad omavahel kokku leppida.
• Tegutsenud ka SA Archimedese juhina, vanemkonsultandina avaliku sektori kommunikatsiooni alal firmas Hill & Knowlton, teadurina, vähemuste õiguste eksperdina, MTÜ Eesti Pagulasabi juhina. Abielus poolakaga, kolm last, elab Tartus.