Politsei asus värviliste signaalrakettide müügi vastu võitlusesse (11)

Agaate Antson
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Signaalrakett. Foto on illustratiivne.
Signaalrakett. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Aastavahetusel Nurmiko aiandi süüdanud signaalraketi laskja jäigi tabamatuks ning isegi kui ta oleks leitud, käsitletaks seda igal juhul õnnetusjuhtumina. Küll aga otsustas politsei Eestis müüdavate värviliste signaalrakettide müügi küsitavuse alla seada.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre sõnul asus politsei koheselt pärast Nurmiko põlengut sündmuse asjaolusid selgitama. Paari nädala jooksul küsitleti kümneid naabruses elavaid inimesi ning ka kõiki neid, kes võisid muul viisil juhtunu kohta infot omada.

«Saime asjaolusid uurides kinnituse, et põleng sai alguse pikalt põlenud kollasest signaalraketist, mille tuul oli kandnud kasvuhooneteni,» selgitas ta ja lisas, et raketi täpne väljalaskmise koht jäi tuvastamata. Tambre sõnul võivad sellised raketid kanduda ligi 300 meetri kõrgusele ja põleda kuni 40 sekundit.

«Paraku ei õnnestunud meil selgeks teha, kes konkreetselt signaalraketi välja lasi,» tõdes Tambre. Sellegipoolest ei oleks tema sõnul raketi laskjat saanud kuidagi kriminaalvastutusele võtta, kuna see oleks eeldanud, et inimene plaanis hoonekompleksi tahtlikult süüdata.

«Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, muu-hulgas ka seda, milline oli tuule tugevus ning suund, ei saanud meie hinnangul uusaastaööl raketi laskja eesmärk olla kasvuhoonete süütamine ning tegu oli õnnetusjuhtumiga,» ütles ta.

Tambre sõnul on PPA seisukohal, et signaalrakettide kasutamise regulatsioon vajab ülevaatamist. Reedel saatis politsei pöördumise nii tarbijakaitsele kui ka tehnilise järelevalve ametile.

«Palume sealsetel ekspertidel hinnata Eestis müüdavate signaalrakettide ohutust ja nende müügi lubamise vajalikkust. Mõistame, milleks on vajalikud punased signaalraketid, kuid meie hinnangul võib olla küsitav teist värvi signaalrakettide müümine olukorras, kus need võivad kujutada ohtu,» selgitas Tambre.

Signaalrakettide piiramise soovi kinnitas Postimehele ka siseminister Katri Raik. Ta selgitas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on plaanis 2019. aastal algatada lõhkematerjaliseaduse muudatused, mis reguleerib ka signaalrakettide kasutamist. Raiki sõnul soovib ka siseministeerium olla seadusemuudatuses kaasatud, et teha oma ettepanekud olukorra muutmiseks.

«Toetame, et signaalrakettide kasutust piirataks,» ütles Raik.

Kommentaarid (11)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles