Päästeliit viib riigikokku algatuse ilutulestik maksustada
Algatusele andis lisatõuke Nurmiko põleng

Täna viib vabatahtlikest päästjatest koosnev Päästeliit riigikogu esimehele Eiki Nestorile avalduse ilutulestiku maksustamiseks. Maksu ideeks on luua ilutulestikule täiendav luksuskauba maks, mille arvelt saaks toetada alarahastatud vabatahtlikke päästjaid.

Kuigi ilutulestiku maksustamise idee käidi välja juba Arvamusfestivalil, andis aastavahetusel ilutulestiku laskmisest alguse saanud Nurmiko põleng algatusele kiirelt hoogu juurde, kuna inimesed mõistsid alles siis probleemi tõsidust.

Päästeliidu nõukogu esimees Rait Killandi selgitas, et päästjate arvates peaks ilutulestiku maksustama kahel põhjusel. «Ilutulestik on üks mõttetumaid asju, mille peale oma raha kulutada ja kuidas raha taevasse lasta,» selgitas ta. Teiseks tekitab ilutulestik tema sõnul tihtipeale suuri probleeme ja kahjusid, mida ka seekordsel aastavahetusel kõik näha said.

«Vabatahtlik pääste, mis on kroonilises alarahastuses, on üks nendest, kes ilutulestiku põlengute tagajärgi peab likvideerima,» selgitas Killandi ilutulestiku maksu ja päästjate seost.

Vabatahtlikel päästjatel napib ressursse

Killandi sõnul on päästjate ilutulestiku maksustamise idee taga riigikogus ja ka üldsuses diskussiooni tekitamine.

«Vabatahtlik pääste vajab lisarahastust. See ei pea nüüd tingimata tulema ilutulestiku maksust, aga see on hea näide, millega me saame probleemile ehk tähelepanu juhtida,» ütles ta.

Killandi sõnul on neil koostöös riigi ja päästeametiga välja arvutatud, et vabatahtlik pääste vajaks 3,2 miljoni suurust rahasüsti aastas juurde.

«Siis me saaksime rääkida seda, et vabatahtlik pääste on jätkusuutlik ja üleriigilises päästevõrgustikus võrdne teiste võrdsete ehk kutseliste päästjate kõrval,» selgitas ta.

Arvestades, et üle Eesti on 140 vabatahtlike päästjate komandot, siis vajalik rahasumma ei ole kõigi peale ära jaotatult sugugi suur. Sellegipoolest aitaks see vabatahtlikel päästjatel oma tegevustes paremaks saada, end arendada, tehnika korda saada ja ka komando hooneid ehitada ja renoveerida.

Vabatahtlik palka ei hakka saama

«Riik on ammu öelnud, et vabatahtlikke päästjaid on vaja. On selge, et kutseline pääste ei saa võtta kogu territooriumi sellise hea kvaliteediga teenuse kontrolli alla nagu ta on näiteks Tallinnas, kus auto tuleb kolme minutiga kohale. Eestis on neid kohti, kuhu kutseline pääste ei saa nii kiiresti tulla ja selleks on vabatahtlikud päästjad. See on ammu paika pandud, et vabatahtlik pääste on osa päästevõrgustikust,» ütles ta.

Killandi lisas, et ainus, mis vabatahtlikke päästjaid kutselistest eristab on see, et vabatahtlikud palka ei saa. «See-eest teame, et meie kodukant on turvaline,» sõnas ta.

Ka selle 3,2 miljoni euro lisaraha eest, mida päästjad soovivad, vabatahtlikele palka maksma ei hakata.

«Vabatahtlik jääb ikka täiesti vabatahtlikuks. See raha, mis meil on vaja, läheb ikkagi ainult arendamiseks, meie süsteemi võrdsemaks tegemiseks kutselise süsteemiga võrreldes. See aitaks aastas igal komandol ühe korraliku autoremondi teha, natuke hoonet kõpitseda, võib-olla natuke uut varustust soetada. Aga sealt ei tuleks kindlasti mitte palgaraha välja,» selgitas Killandi.

Killandi sõnul jäävad päästjad siiski realistlikuks ja ei eeldagi, et vaid ilutulestiku maksustamisest selline raha kokku tuleks.  

«Ilutulestik ei ole nii tohutu suure käibega asi Eestis. Tore, kui sealt midagi tuleks, aga veelkord, meie eesmärk on siiski tähelepanu juhtimine probleemile. Me oleme seda aastaid aastaid rääkinud ja väga keeruline on olnud saada sellele tõsist tähelepanu,» tõdes ta.

Nurmiko pani muret mõistma

Killandi nentis, et päästjate algatusele andis tugeva tõuke ka Nurmiko põleng. Päästeliit kogus rahvaalgatuse keskkonnas allkirju ilutulestiku maksustamiseks ning tuhande hääle kokkusaamiseks oldi peaaegu graafikus.

«Kui aga nüüd aastavahetusel see paugutamine pihta hakkas ja Nurmikol õnnetus juhtus, siis oli selge hüpe, kohe suur hüpe edasi. Inimesed teadvustasid ühel hetkel, et pagan, see ongi jama. Ja me saime kohe tugevalt üle tuhande allkirja petitsioonile,» selgitas ta.

Killandi ütles, et nüüd lähevad päästjad julgelt Toompeale, kuna see ei ole vaevaga kokku saadud tuhat häält, vaid ka tegelikult on väga suur hulk inimesi, kes päriselt muretsevad.

Ka Nurmikol olid abiks vabatahtlikud päästjad, kuna Killandi sõnul ongi mõeldamatu, et suurematel õnnetustel kutselised üksi kõik kustutatud saaks.

«Kutselised on väga tublid, nad katavad linna ja linna ümbrust, sellise 15 minuti raadiuses. Nad teevad väga kiireid ja efektiivseid kustutustöid. Aga nii kui põleng on linnast kaugemal või on vähegi suurem asi, siis ilma vabatahtliketa ei ole mingi nipiga võimalik seda ära kustutada,» selgitas ta.

Tagasi üles