Reformierakondlasest konsultant ja endine justiitsminister Rein Lang taunis erakondade liikmete minevikus sooritatud süütegude avalikustamist ajakirjanduses, nimetades seda räigeks inimõiguste rikkumiseks.
Lang taunib poliitikute minevikutegude avalikustamist (3)
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
28. jaanuar 2019, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lang ütles esmaspäeval raadio Kuku saates «Olukorrast ajakirjanduses», et kogu Eesti õigusfilosoofia põhineb tõel, mis tagab eksinud inimesele uue võimaluse andmise ja sellepärast kantud karistused mingil hetkel registris lihtsalt kättesaadavad ei ole. Ta tõi näiteks teise astme kuriteod, mille puhul märge karistusele säilib tavaliselt viis aastat.
«Kui see viis aastat läbi saab, siis ei peaks mitte kellelgi olema asja saada kätte inimese kunagi ajaloos toime pandud teod ja hakata neile hinnanguid andma. See ongi inimese võimalus keerata uus lehekülg ja alustada uuesti,» rääkis Lang. «Kui valimiseelsel perioodil see reegel ei kehti ning kaevatakse üles ja avaldatakse nende inimeste kunagised teod, kelle karistus on kustunud, siis on see nende inimeste inimõiguste räige rikkumine. Kui ajakirjandus arvab, et see on korrektne, siis see tähendab, et ajakirjandus on riigi õiguspoliitikat määrav partei,» lisas ta.
Langi sõnul vajab eraldi käsitlemist, kes ja millistel asjaoludel pääses ligi karistusregistri arhiivile. «Karistusregistri arhiivile pääseb ligi väga kitsas ring inimesi. Kui keegi nendest on oma õigust kuritarvitanud ja müünud neid andmeid ajakirjandusele või mõnele parteile, siis on kuri karjas, sest see ongi kuritegu,» märkis Lang. Ta lisas, et ligi viiendik Eesti elanikest on toime pannud mingit liiki süüteo. «Kui nüüd kõigi nende inimeste puhul on kuulumine parteisse seotud riskiga saada ajakirjanduses mõnitatud, siis kas see on demokraatia?» küsis Lang.
Saatejuhi Väino Koorbergi sõnul oleks ajakirjanduse endi huvides avalikustada, kuidas karistusregistri arhiiviandmeteni jõuti. «Ühelt poolt on see, kui ühes erakonnas on mitusada väärtegusid toime pannud inimest, väga piltlik. Teiselt poolt olen nõus EKRE juhi Martin Helme sõnadega, et kuidas ta saaks erakonna 8800 liiget karistusregistrist kontrollida, kui see maksaks erakonnale 35 000 eurot,» sõnas Koorberg.
Eelmisel nädalal avaldasid mitu meediaväljaannet andmeid erinevate erakondade liikmete kohta, kes on kunagi saanud karistada.