Nestor halvimast seadusest: täiesti häbiväärne eelnõu

Pildil on Eiki Nestor.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Riigikogu esimehe Eiki Nestori arvates on 2018. aasta parim seadus riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus ja halvim on tema meelest isikuandmete kaitse seaduse rakendusseadus. 

«Minu meelest parim oli riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus,» ütles Nestor. Seaduse sisupoolt on arutatud läbi nelja aasta ning erinevate valitsuskoalitsioonide poolt. «Lõpuks see tõttu ka suhteliselt väheste vaidlustega heaks kiidetud.» 

Riigikogu esimehe sõnul on see kõige kaugemale ulatuva mõjuga seadus, mis on viimase nelja aasta jooksul vastu võetud. «Puudutab suurt osa Eesti inimesi ja on korralikult ette valmistatud,» sõnas Nestor. 

Ta ütles, et sellega tehti põhimõttelisi muudatusi sellistes mõistetes nagu pensioniiga, seadustati paindlik pensioniiga ning riikliku pensionikindlustuse solidaarsuse määr. 

«Halvim seadus kindlasti on isikuandmete kaitse seaduse rakendusseadus,» mainis Nestor. Ta ütles, et teisel lugemisel lisandusid eelnõu autori justiitsministeeriumi ettepaneku alusel põhiseaduse vastased sätted ning Nestor ütles, et see oli põhjus, miks kolmandal lugemisel eelnõu «kolinal läbi kukkus.»

«Halb, et vabariigi valitsuses on ministreid, kes on valitsusest heakskiitu mitte saanud ideid sellisel moel komisjonides pakkumas käivad,» kommenteeris riigikogu esimees.

«Täiesti häbiväärne eelnõu, mis õnneks ei saanud seaduseks.»

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kaheksandat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele. Konkursil võivad osaleda 2018. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.

Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Tagasi üles