Intensiivraviarst saates «Suud puhtaks»: elan Jane Paberitile kaasa, sest surmaabi on mulle vastuvõetav

Jane Paberit.

FOTO: Olga Šištšenko

Seekordses ETV saates «Suud puhtaks» oli hiljutise «Pealtnägijaga» seoses jututeemaks eutanaasia ja abistatud enesetapp ning saatekülaliste seisukohad neis küsimustes lahknesid tugevasti.

«Pealtnägija» tõi hiljuti televaatajateni loo pöördumatut lihashaigust ALSi põdevast 47-aastasest virumaalasest Jane Paberitist, kellest saab lähikuudel Eesti esimene niinimetatud suitsiiditurist. Kuigi abistatud enesetapu rahastus on praegu veel lahtine, on kokkulepe olemas ja eeldatav surmakuupäev saab olema märtsis.

Intensiivraviarst ja eetika õppejõud Katrin Elmet ütles, et surmaabi on tema jaoks vastuvõetav. «Ja sellest lähtudes saan öelda üht: ma elasin  ja elan jätkuvalt Jane Paberitile kaasa,» ütles Elmet. Ta lisas, et tema muretseb selle pärast, kas Jane suudab oma tahtmise omal jõul läbi viia.

Saatekülalise sõnul tunduvad talle debatid Eestis eutanaasia legaliseerimise üle küünilised, sest paljud eeltingimused on täitmata: vaja oleks nii palliatiivravi kui ka ravipiiranguid. Viimase puhul välditaks legaalselt, ilma vastutust kartmata, kasutut ravi.

«On mõnevõrra eksiarvamus liikvel, et arsti ülim kohustus on säilitada elu. See ei ole nii,» arvas Elmet. Tema sõnul on arsti ülim eesmärk hoopis tegutseda patsiendi parimate huvide nimel ja mitte teda kahjustada. Paraku on Eesti arstid neis küsimuses ebalevad, sest nende pea kohal ripub seadusekirves.

Seevastu TÜ Kliinikumi konsultantarst Hele Everaus märkis, et temal tekkis «Pealtnägija» saadet vaadates küsimus «miks?». Everausi sõnul tuli parandamatult haige Jane Paberiti jutust välja, et keegi ei aita teda. «See on tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsüsteemi vastutus. See inimene praegu ei ole niisuguses seisus, kus teda ei saaks aidata,» arvas Everaus.

Ta märkis, et haiguse teke ei saa olla probleem, mida saab lahendada ühe allkirjaga.

Everaus tõstatas saates küsimuse, miks eutanaasia ja abistatud suitsiid pole maailmas levinud. Tema sõnul on need legaalsed vaid Luksemburgis, Belgias Hollandis, USAs on abistatud enesetapp lubatud neljas osariigis.

Everaus tõstatas ka probleemi, kuidas karistada Eesti tervishoiusüsteemi selle eest, et mujal maailmas on vajalik ravi olemas, aga siinsed patsiendid seda ei saa.

Tagasi üles