Tallinn võitleb Eesti Raudteega hinnalise krundi pärast

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna linn tahab Eesti Raudteelt endale saada Skoone bastioni kõrval asuvat kinnistut aadressiga Suurtüki 12, ettevõte aga on otsustanud selle enampakkumisel maha müüa.

Linnavalitsus tegi muinsuskaitseametile ettepaneku võtta Suurtüki 12 kinnistul asuvad ajalooline auruvedurite pumbamaja ja raudtee töökoja hoone ehitismälestistena ajutise kaitse alla.

«Need hooned on väärtuslikud näited 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse utilitaarsest raudteearhitektuurist ja esindavad 1870. aastatel alanud vanalinna läänekülje muldkindlusvööndi kohandamist linna peamiseks raudteesõlmeks,» rõhutas abilinnapea Andrei Novikov. «Tallinna linnaplaneerimise amet tellib pärast hoonete ajutise kaitse alla võtmist eksperdihinnangu nende mälestiseks tunnistamiseks.»

Novikov tõdes, et Eesti Raudtee soov Skoone bastioni naabruses asuvkinnistu enampakkumisel erastada kahjustab linna huve arendada suure ajaloolise väärtusega piirkond terviklikult kasutatavaks puhkealaks. Eesti Raudtee esimene katse müüa Suurtüki 12 asuv kinnistu enampakkumisel kolme miljoni eurose alghinnaga kukkus läbi, kuna tähtajaks ei tehtud ühtegi pakkumist.

«Kui Eesti Raudtee seda esimest korda müüa üritas, andsime teada et sinna ei ole võimalik täiendavat ehitusõigust saada ja sellega peavad arvestama kõik arendajad, kes soovivad seda kinnistut osta,» ütles linnapea Taavi Aas.

«Pidasime Eesti Raudteega ka läbirääkimisi, et saada see kinnistu linnale ja olime valmis tasuma enampakkumise alghinda. Paraku otsustas ettevõtte nõukogu, et kinnistu läheb ikkagi enampakkumisele. Siinkohal tahaks veelkord üle toonitada, et kui keegi peaks seda kinnistut osta tahtma, siis ei maksa loota, et linn sinna täiendava ehitusõiguse annaks. Kindlasti kaasneb kinnistu ostuga kohustus seal täna asuvad hooned korda teha,» lisas linnapea.

Aasa sõnul ei maksa loota ka sellele, et linnavõimu vahetumine võiks olukorda muuta. «Seal on muinsuskaitse piirangud peal ja ma arvan, et ükski linnavõim ei hakka neid seal muutma. Linn on endiselt valmis seda kinnistut omandama, et see piirkond avaliku alana välja arendada,» ütles Aas.

 

Suurtüki 12

Suurtüki 12 kinnistul paiknev pumbamaja püstitati 19. saj lõpul auruvedurite varustamiseks veega. Ehitise välisilmes on säilinud esimese korruse paekivist krohvimata müüritis, teise korruse horisontaal- ja vertikaallaudisega kaetud ümarpalkseinad ja katusel paiknev valgustorn. Nõukogude perioodil on hoone varasemale ühekorruselisele hooneosale ehitatud peale punastest tellistest paagiruum. Töökojahoone rajati 20. sajandi alguses enne I Maailmasõda. Hoone välisarhitektuuris väärib tähelepanu jõuliste pilastritega liigendatud ja tellistest sillustega puhta vuugiga paekivist müüritis, samuti erandlik rauast kanduritel kaarkatus. 2015. aasta põlengu käigus hävines tõrvapapiga kaetud laudkatus.

Allikas: linnaplaneerimise amet

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles