Galerii: riigikogu kinnitas Villu Kõve riigikohtu esimeheks

Riigikogu vabastas senise riigikohtu esimehe Priit Pikamäe ametist ning kinnitas Villu Kõve uueks riigikohtu esimeheks.

President Kersti Kaljulaidi ettepanekut nimetada riigikohtu esimeheks praegune riigikohtu tsiviilkolleegiumi esimees Villu Kõve toetas salajasel hääletusel 65 saadikut, vastu ei olnud keegi, üks jäi erapooleetuks ning üheksa ei osalenud hääletusel. 

Riigikogule saadetud ettepanekus tõi Kaljulaid välja, et Kõve on tugeva akadeemilise tausta ja pika kohtunikutöö kogemusega hinnatud jurist. Kõve on osalenud enamike tsiviil- ja äriõigust reguleerivate õigusaktide ettevalmistamisel ja nende kommenteerimisel ning andnud olulise panuse Eesti juristide ettevalmistamisele, õpetades ülikoolides ja juhendades mitmeid väitekirju.

Kõve astub ametisse alates 4. veebruarist, mil lõpevad Euroopa Kohtu kohtujuristiks siirduva senise esimehe Priit Pikamäe volitused.

Enne Kõve ametisse nimetamist vabastas riigikogu neljapäeval Pikamäe riigikohtu esimehe ametist.

Riigikogu vabastas Pikamäe riigikohtu esimehe kohalt

Priit Pikamäe

FOTO: Riigikohus

President Kersti Kaljulaidi ettepaneku poolt vabastada Pikamäe riigikohtu esimehe ametist seoses tema asumisega Euroopa Kohtu kohtujuristiks toetas 61 saadikut, vastu ega erapooletuid ei olnud, kuus saadikut jättis hääletamata.

Vastavalt Pikamäe soovile vabastatakse ta ametist alates 4. veebruarist.

Pikamäe on 2006. aastast Eesti riigikohtunik ja alates 2013. aastast riigikohtu esimees. Kohtunik on ta 2001. aastast.

Euroopa Kohtu kohtujuristid on nimetatud ametisse kuueks aastaks. Kohtujuristi, kelle asemele Pikamäe läheb, ametiaeg sai läbi mullu oktoobris. Algselt valis valitsus ülemöödunud aasta lõpul välisministeeriumi ettepanekul kohtujuristi kandidaadiks Madis Ernitsa. Ernitsa kandidatuur aga ei pälvinud Euroopa Liidu ekspertide komisjoni toetust.

Sellest lähtuvalt kuulutas välisministeerium välja uue konkursi kohtujuristi leidmiseks. Konkursile laekus tähtajaks kuue inimese avaldus. Üks avalduse esitanutest, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Julia Laffranque, võttis oma avalduse tagasi pärast seda kui meedias ilmusid teated, nagu Laffranque oleks otsinud poliitikute hulgas toetust oma kandidatuurile.

Euroopa Kohtus on 28 kohtuniku kõrval ka 11 kohtujuristi. Iga kohtuasja menetleb lisaks kohtunikule ka üks kohtujurist, kes aitavad kohtunikke, kuid ei osale otseselt otsuste langetamisel. Enamasti langetab Euroopa Kohus otsuse, mis on sama kohtujuristi hinnanguga. 

Mitmed Euroopa Kohtu kohtunikud on varasemalt olnud kohtujuristid ja nende palk on sama Euroopa Kohtu kohtunikega, kelle sissetulek on Eesti mõistes kõrge. Näiteks Eestist pärit Euroopa Kohtu kohtuniku Külliki Jürimäe aastane sissetulek on 2016. aasta andmetel enam kui 250 000 eurot, millele lisanduvad veel muud toetused ja maksed, kirjutas ERR.

Euroopa Kohtu kohtujurist valitakse inimeste hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ja kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Ametisse nimetamine toimub Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel kuueks aastaks pärast konsulteerimist Euroopa Liidu ekspertide komiteega, mille ülesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta kohtujuristi ametikohale.

Eestist varasemalt Euroopa Kohtu kohtujuristi nimetatud ei ole. 

Tagasi üles