Sajandi mõjukaim maffiaasi saadeti kohtusse (8)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu veebruaris otsis politsei seoses Hubert Hirve ja Pavel Gammeri kriminaalasjaga läbi Tallinnas Dunkri tänaval asuva hoone.
Mullu veebruaris otsis politsei seoses Hubert Hirve ja Pavel Gammeri kriminaalasjaga läbi Tallinnas Dunkri tänaval asuva hoone. Foto: ERIK PROZES / Raul Mee/Mollusk Media

Riigiprokuratuur saatis kohtusse Hubert Hirve ja Pavel Gammeri maffiasüüdistuse - kokku ootab kohtutee 22 inimest ja nelja äriühingut, teiste hulgas ka allilmaliidriks nimetatud Akhmed Ozdojevit ning vandeadvokaat Viktor Särgavat.   

Süüdistuse kohaselt juhtisid Hubert Hirv (60) ja Pavel Gammer (55) alates 2008. aastast kuritegeliku ühendust, mille tegevus oli suunatud varalise kasu saamise eesmärgil läbivalt majandusalaste kuritegude toimepanemisele. 

Riigiprokurör Kati Reitsaku sõnul tegeles kuritegelik ühendus oma kontrolli all olevate äriühingute kaudu ulatusliku maksukuritegevusega. «Suure osa maksukuritegevusest moodustas kuritegeliku ühenduse juhtide toitlustusasutustes süsteemselt makstav ümbrikupalk. Ühenduse varalise kasu eesmärk saavutati kõrvaltegevusena korruptsiooni- ja varavastaseid kuritegusid toime pannes. Peale varalise kasu pani kuritegelik ühendus toime ka eraviisilist jälitustegevust ja käitles ebaseaduslikke tulirelvi, laskemoona ja helisummuteid,» lisas Reitsak.  

Hirve ja Gammerit süüdistatakse kuritegeliku ühenduse juhtimises, eraviisilises jälitustegevuses, altkäemaksu andmises erasektoris, maksukohustuse varjamises ning täiendavalt tulirelva, laskemoona ning helisummutite ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva käitlemises. Pavelile on esitatud süüdistus ka väljapressimises. Ardot (45), Viktorit (36), Jelenat (59), Aleksandrit (46), Sergeid (49), Viljarit (50), Ingat (55) ja Innat (53) kuritegelikku ühendusse kuulumises.

Kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuse said ka kolm äriühingut – OÜ Escado Grupp, Restoplus OÜ ja Emerana OÜ. OÜ Novatek Holding sai süüdistuse soodustuskelmuse katses. Muuhulgas peetakse nende osaühingute alt restorane Beer House ja Farm. 

Peale kuritegelikku ühendusse kuulumise on Ardole esitatud süüdistus dokumendi võltsimises ning soodustuskelmuse katses, Jelenale on esitatud süüdistus dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning maksudest kõrvalehoidmises ning Viktorile teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises.

Lisaks kuritegeliku ühenduse süüdistusele astuvad Aleksandr ja Sergei kohtu ette veel seoses eraviisilise jälitustegevusega, Aleksandr sai täiendavalt veel süüdistuse tulirelvade ebaseadusliku käitlemise ning tsiviilkäibes keelatud relva omamise eest. 

Lisaks kuritegelikule ühenduse juhtidele ja selle liikmetele on süüdistus esitatud Handole (41) raamatupidamisdokumentide varjamises, Akhmetile (58) esitati väljapressimises ning Ivarile (46) esitati süüdistus altkäemaksu võtmises erasektoris.

Maksukuriteo toimepanemise süüdistuse said Mihkel (36), Galina (61), Liubov (33), Natalja (45), Raul (55), Anna (33), Niina (70) ja Svetlana (60).

Kriminaalasjas on arestitud vara summas üle 1,3 miljoni, mille hulgas väärtuslikke ehteid, kunstiteoseid, tulirelvi, topiseid ja palju muud. Lisaks on süüdistatavate kinnisvarale seatud hüpoteeke üle 3,8 miljoni euro.  

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei ning juhtis riigiprokuratuur.

Ekspolitseinik Aivar Orukask pääses süüdistusest

Keskkriminaalpolitsei pidas mullu veebruaris sama kriminaalmenetluse raames kinni ka ekspolitseiniku, üle kümne aasta rahapesu andmebüroos töötanud Aivar Orukase. Kohtu ette saadetud 22 inimese hulgas teda ei ole.

Riigiprokuratuuri nõunik Olja Kivistik ütles Postimehele, et prokuratuur lõpetas sellel nädalal kriminaalmenetluse Orukase suhtes. «Kriminaalmenetlus lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu,» ütles Kivistik.

Aivar Orukask.
Aivar Orukask. Foto: Toomas Huik / Postimees

Keskkriminaalpolitsei pidas koos Orukasega aasta eest kinni ka endise kaitsepolitseiniku Viljar Subka. Orukask ja Subka asutasid 2013. aastal AiWil Õigusbüroo. Riigiprokuratuur saatis teiste hulgas kohtu ette ka 50-aastase Viljari.

Vandeadvokaat Viktor Särgava: esitatud süüdistus on farss

Süüdistuse saanud vandeadvokaadi Viktor Särgava sõnul on esitatud süüdistus farss. Postimees avaldab Särgava saadetud kommentaari muutmata kujul.

Esitatud süüdistus on farss. Mulle esitati kahtlustus näiteks ka tegudes, milles seadus selle otsesõnu välistab. Minu liistule võtmine on ajendatuna sellest, et ma taotlesin advokaadina oma kliendi nimel Kristian Kesneri kuritegude uurimist. Ta pettis Minicredit SMS-laenuvõlglastelt välja umbes 100 000 eurot ja kuigi võlgnikud maksid raha 20-50 euro kaupa, siis Kristian Kesner sõitis ringi Maybachiga ja elas Viimsis villas.

Vandeadvokaat Viktor Särgava.
Vandeadvokaat Viktor Särgava. Foto: Mihkel Maripuu.

Pettust tõendasid mahukad kirjalikud tõendid ja tunnistajad. Samas mulle oli teadmata, et Kristian Kesner on riigiprokuratuuri/keskkriminaalpolitsei ebaseadusliku kaitse all ja talle tehakse politseikatust. Nimelt uurima ei hakatud mitte Kristian Kesneri kuritegusid, vaid uurimise alla võeti hoopis mind ennast.

Tekkis olukord, kus SMS-laenuvõlgnikud ei võigi neilt välja petetud raha tagasisaamiseks abi saamiseks politseisse pöörduda, sest neid endeid võetakse uurimise alla. Minu näitel edastati Riigiprokuratuuri/Keskkriminaalpolitsei poolt avalikkusele selge sõnum - Kristian Kesner võib Eestis karistamatult kuritegusid toime panna, sh petta sotsiaalselt haavatavatelt SMS-laenuvõlgnike ja kui keegi peaks julgema seoses sellega õiguskaitseorganitesse pöörduda, siis temaga «juhtub nagu advokaat Särgavaga juhtus» – ta võetakse uurimise alla.

Siit nähtuvalt õiguskaitseorganite poolt «soojalt soovitatakse» Kristian Kesneri kuritegude uurimist mitte taotleda ja tema poolt välja petetud raha mitte tagasi nõuda. Seetõttu olen sunnitud soovitama Kristian Kesneri kuritegude ohvritel mitte õiguskaitseorganitesse pöörduda, sest nad sealt abi ei saa, vaid võetakse ise uurimise alla.

Ühtlasi märgin, et ma olen riigiprokuratuuri ja keskkriminaalpolitsei töötajate raskelt ebaseadusliku tegevuse peale esitanud kaebuse erinevatele ministritele ja riigikogu komisjonidele. Samuti olen prokurör Kati Reitsaku poolt kriminaalasja juhtimisel toime pandud kuritegude kohta esitanud kuriteokaebuse – teadvalt ebaõige süüdistuse esitamine ja tõendite varjamine.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles