Kersti Sarapuu: eelmise aasta probleemseim õigusakt oli andmekaitseseadus

Kersti Sarapuu.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu hinnangul oli 2018. aasta probleemseim õigusakt isikuandmete kaitse seadus, mis tekitas nii riigikogus kui ka väljaspool palju arutelusid ja vaidlusi.

«Seda seadust ei nimetaks ma niivõrd halvimaks kuivõrd hoopis probleemseimaks. Õhtu lõpuks võeti osapoolte kompromisside saatel seadus siiski vastu,» ütles Sarapuu.

Eelmise aasta parima seadusena nimetas Keskfraktsiooni juht 2019. aasta riigieelarvet. «Sellest võitsid nii haridus, tervishoid, turvalisus kui ka kokkuvõttes kõik Eestimaa inimesed,» lausus ta.

Millises suunas on muutunud õigusloome kvaliteet, on Sarapuu sõnul mõõdetav mitte aastate, vaid pigem aastakümnetega.

«Hea tava osas on siiski nihe toimunud ning järjest enam arvestatakse seaduse väljatöötamisel ning muutmisel huvigruppide arvamusega. Neid mitte ainult ei kuulata ära, vaid nende sisulisi muudatusi viiakse seadustesse ka sisse. See on kahtlemata üks olulisemaid nihkeid viimaste aastate jooksul. Hea seaduse võti seisnebki teooria ja praktika heal koostööl,» sõnas ta.

Eesti õigusloome üks rõhuvamaid probleeme on Sarapuu hinnangul seaduste üleküllus. «Meil on seadusi lihtsalt liiga palju. Vaikselt on selle teemaga ka tegelema hakatud ning erinevate õigusaktide liitmine on järjest enam päevakorras,» märkis Sarapuu.

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kaheksandat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele. Konkursil võivad osaleda 2018. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.

Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Tagasi üles