Galerii: Tartu rahu 99. aastapäeva tähistamine Reaali Poisi mälestusmärgi juures

Kaitsevägi korraldas täna pärastlõunal Tallinna kesklinnas Reaali Poisi mälestusmärgi juures mälestustseremoonia.

Väliminister Sven Mikser kirjeldades Tartu rahulepingu sündmusi kui noore Eesti diplomaatia ajaloolist suurvõitu, sest see pani aluse Eesti rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina.

«Eesti riiklik iseseisvus ja selle rahvusvaheline tunnustamine saavutati navigeerides suurvõimude vastuoluliste huvide keerises. Eduks oli vaja näidata diplomaatilise pilotaaži absoluutset tipptaset,» ütles välisminister Tartu rahulepingu 99. aastapäeval Estonia kontserdisaalis.

Välisministri sõnul võinuks Vabadussõja saatus kujuneda teistsuguseks juhul, kui me olnuks selle kriitilistel tundidel päris üksi ja liitlasteta.

«Otsustaval hetkel Tallinna reidile ilmunud Briti kuningliku sõjalaevastiku eskaader ning meie kangelastega õlg-õla kõrval võidelnud Soome, Taani ja Rootsi vabatahtlikud süstisid võitlejatesse enesekindlust ja võitlusvaimu. Ka neile kuulub eesti rahva igavene tänu nende vapruse ja paljude puhul ka Eesti iseseisvuse eest toodud ülima ohvri eest,» lisas Mikser.

Rääkides õppetundidest tõdes väliminister Mikser, et ajalooline kogemus andis Eesti püüdlustele selge ja ainumõeldava suuna.

«Selleks oli poliitiline, majanduslik ja sõjaline liit nende rahvaste ja riikidega, kes sarnaselt meile usuvad demokraatiasse ja vabadusse. Ühinemine Euroopa Liidu ja NATO-ga ei tulenenud meie hetkehuvidest, see oli eksistentsiaalne valik. Täna võime tõdeda, et NATO liikmena oleme sõjaliselt paremini kaitstud kui iial varem oma riikluse ajaloos. Selleni jõudmine on diplomaatilise jõupingutusena võrreldav Poska ja tema kaaslaste tööga Tartu rahulepingu sõlmimise eel,» selgitas Mikser. «Ma olen veendunud, et kahekümnenda sajandi õppetunnid ning demokraatia ja väärtuspõhise koostöö tänases maailmas on piisavad, et aidata meil hoida kõike seda ilusat, mida meie rahvas on sajandi jooksul oma vapruse, tarkuse ja töökusega loonud - kõigi raskuste, sõdade ja võõraste võimude kiuste. Hoida kõike seda ilusat, mis kokku ongi iseseisev Eesti Vabariik.»

2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõpetati Vabadussõda ja Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti iseseisvust. Rahuleping vormistas Eesti täieliku võidu Vabadussõjas ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore riigi välissuhtluses.

Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla asutava kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolt andsid rahulepingule allkirjad ülevenemaalise kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja riigikontrolli rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski.

Tagasi üles