Endise sõjaväeosa territooriumilt leiti laborirottide jäänused
29. november 2011, 19:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harjumaal Tammiku radioktiivsete ainete matmiskoha lähedalt maapõuest leiti ebatavaliselt hästi säilinud laborirottide jäänused.
Aastakümnete eest nõukogude sõjaväeosa territooriumile maetud loomad olid pandud piimanõudesse ja nägid välja nagu äsja surnud, vahendab Reporter.ee.
Niinimetatud aardeotsijad, kes metsa alla maetud mannergud leidsid, kahtlustavad leiu põhjal, et äkki ei asunudki Tammikul sõjaväeosa, vaid salajane labor, kus üritati luua bakterrelva või tehti radioaktiivseid katseid.
Rottide hästi säilinud surnukehad tekitasid hämmingut ka keemikuharidusega Marek Strandbergis, kelle sõnul tehakse loomkatseid nii mürkide, radioaktiivsete ühendite kui haigusetekitajatega. «Selline leid tekitab igal juhul kõhedust, eriti selle leiu asukoht, mis on ju teadupoolest endine nõukogude sõjaväe territoorium ja ega mina ei tea täpselt, mida seal sel ajal tehti,» rääkis ta.
Kohapeal kiiritust mõõtnud keskkonnaameti spetsialist Mihkel Visnapuu kinnitas, et radioloogilisest aspektist pole muretsemiseks põhjust. «See metsaalune on siin sama turvaline, kui ta on olnud viimased aastad. Vaadates siin seda sammalt ja loodust, on need siin ikka vähemalt paarkümmend aastat olnud. Ühes anumas on küll need korjused märkimisväärselt hästi säilinud, aga samas on näha, et see tihend on üsna hästi töötanud ja võib-olla hoidnud siis selle eest, et looduslikud väed sinna sisse ei pääseks,» rääkis ta.
Strandberg leiab, et sellele vaatamata tuleks rottide surnukehad laborisse saata, et uurida, mis katseid sõjaväeosas tehti. «Leid on tavatu ja Eestis ei ole rahvuslikku kommet matta suurel hulgal rotte või hiiri piimamannergutesse, mis tähendab, et väike tuluke võiks põlema minna, miks see on nii ja püüda välja selgitada, kas seal võib olla mingit keemilist või mikrobioloogilist saastust, mille tõttu me sellist pilti näeme. Mingi hüpotees peab olema, mingi motiiv. Tavatus peab alati olema see, mis tekitab uudishimu ja küsimuse, miks see on nii,» rääkis ta.