Atonen saates «Suud puhtaks»: poliitikas on liiga vähe vigureid ja liiga palju ettureid

Riigikogu. Illustreeriv foto.

FOTO: Eero Vabamägi / PM/SCANPIX BALTICS

ETV saates «Suud puhtaks» leiti, et poliitikute halval mainel on mitmeid põhjuseid: üksteise pidev süüdistamine, keerutamine ja see, et väiksemgi eksimus tehakse võimalusel avalikuks.

Mõttekoja Praxis juht Tarmo Jüristo nentis, et Eestis on tegelikult üldine usaldus riigikogu vastu võrdluses teiste Euroopa riikidega üsna kõrge, kuid probleem on, et valimiskampaaniat tehakse vastanduvalt ja näidatakse poliitilist oponenti nurjatuna, aga pärast valimisi istutakse ühise laua taga koalitsiooni moodustama.

Ettevõtja ja Reformierakonna liikme Meelis Atoneni sõnul on Eesti mure selles, et poliitikas on liiga vähe vigureid ja liiga palju ettureid. Atoneni sõnul pole aga riigikogu liikme palk tipptegijate jaoks konkurentsivõimeline. 

Endine poliitik Urve Palo leidis, et tegelikult on üsna raske öelda, kas poliitikute maine on hea või halb, sest valjuhäälsed on tema sõnul need, kellele miski ei meeldi.

ERRi ajakirjanik Mirko Ojakivi tõstatas saates teema, et tal tekib üle nädala probleem, et saatesse pole kutsuda riigikogu komisjonis osalevat inimest, kes oskaks inimestele asju selgitada. «Kui komisjoni esimees on kusagil lähetuses või tal on muud ülesanded või alles käis saates, on tõsiseid probleeme. Seletamisoskust paljudel poliitikutel on üpris napilt,» Ojakivi hinnangul oleks vaja lihtsalt nelja-viie lausega ära selgitada, millega tegeletakse, mis probleemi lahendatakse ja miks see on hea või millise halva see ära hoiab.

Ojakivi tõi näite möödunud nädalast: «Arutati jäätmeseadust, komisjoni esimehe seisukoht oli, et kuna parandusettepanekuid oli nii palju, siis me ei jõudnud kokkuleppele. Võtke aega, istuge. Komisjonis on inimene, kes ütleb, et Eestit ähvardab 100 miljoni suurune trahv. Selle peale on vaja Nõmme turule minna kampaaniat tegema.»

Pensionil Keskerakonna poliitik Siiri Oviir ei usu Ojakivi: «Komisjoni esimehe ja aseesimehega sedasi ei ole, nii palju, kui mina olin riigikogus, lihtliikmega võib olla, sest ta on sattunud komisjoni, kus ta tegelikult ei tahagi minna.»

Atonen ütles, et kui ta vaatab enda eluga seotud olnud komisjone, tekib ka tal teinekord küsimus, et mida seal otsustatakse. «Kui välja tuleb kindla eluala seadus, see kinnitatakse ära, jube skandaal tekib ja ma ütlen, et kuradi ametnikud tegid, siis ma ütlen, et see poliitik on nõrk ja tuleb maha võtta, sest see poliitik oleks pidanud selle asja läbi käima,» rääkis ta. «Kui juhtuvad asjad ja hakata ametnikke süüdistama, siis on asi selles, et ministri tasemel, valitsuse tasemel või riigikogu juhtide tasemel on probleem.»

Staažikas poliitik Liia Hänni (SDE) ütles, et kui komisjonide istungid oleksid rohkem jälgitavad, siis töökus ja pühendumus ja isiklik vastutus suureneks. «Nõudlikkus suurendab inimese kvaliteeti ja töökust. See, et riigikogu ei ole suutnud oma komisjonide tööd teinud avalikkusele rohkem nähtavaks, on halb asi.»

Endise siseministri Andres Anvelti sõnul viiks istungite avalikustamine aga osaliselt «poliitilise show-ni.» 

Tagasi üles