Riik pakub Abhaasia eestlaste olukorrale lahenduse välja aprilli lõpuks

Alli Rutto poeg Arnold sai mullu 18. detsembril büroost ema passi kätte.

FOTO: Mihkel Maripuu

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnas valmib analüüs Abhaasias elavate Eesti kodanike olukorra lahendamise kohta valmib aprilli lõpuks.

Analüüsi tulemusena pakub siseministeerium võimalused Abhaasias elavate Eesti kodanike kodakondsust puudutava olukorra reguleerimiseks. Siseminister Katri Raiki sõnul saab riigikogu poliitilise kokkuleppe korral kodakondsuse seadust muuta.

«Lahendust vajab küsimus, kuidas Abhaasias elavate Eesti kodanike puhul saab edasi minna nii, et nad ei pea Eesti kodakondsuse säilitamiseks teisest kodakondsusest loobuma. Olukord vajab eraldi adresseerimist seetõttu, et Abhaasias elades on väga keeruline Vene passita asju ajada ja samas ajaloolise kodumaa, Eesti külastamiseks on vajalik Eesti kodakondsus,» ütles Raik.

Ta märkis, et Alli Rutto, Ilma Krenstrem ja teised Abhaasias elavad Eesti kodanikud väärivad püsivat lahendust ning politsei- ja piirivalveametil peab olema alus seda neile seaduse alusel pakkuda.

«Loodan, et vastava seadusemuudatuse eelnõu jõuab riigikogusse juba käesoleva aasta sügiseks,» ütles Raik.

Abhaasias elavate Eesti kodanike arv ei ole teada, kuid eeldatavasti on neid mõned sajad. Osa neist on võtnud lisaks Eesti kodakondsusele ka Vene kodakondsuse, sest nad vajavad seda oma igapäevase elu korraldamiseks. Sünnijärgselt Eesti kodakondsuse saanud inimeste topeltkodakondsust riik faktiliselt tolereerib, sest põhiseaduse kohaselt ei saa kelleltki võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.

Samas näeb kehtiv kodakondsuse seadus ette, et kui Eesti kodanik on saanud kodakondsuse naturalisatsiooni korras või on ekslikult Eesti kodanikuna määratletud, peab ta Eesti kodakondsuse säilitamiseks muu riigi kodakondsusest loobuma. Politsei- ja piirivalveamet on täna leidnud neile inimestele ajutise lahenduse, andes neile kaheaastase kehtivusajaga passid.

Tagasi üles