Eesti ametivõimud on sel aastal juba viiel korral pidanud kindlaks tegema, kas illegaalselt riiki saabunud isik on alaealine ja vajab erilist rahvusvahelist kaitset. Tegemist on esimeste selliste juhtumitega Eestis.
Riik peab lapseeas illegaalide eest vastutuse enda peale võtma
30. november 2011, 00:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolteist kuud tagasi pidas passikontroll Tallinna lennujaamas kinni kolm illegaalselt Moskvast saabunud noort Somaalia naist. Nende sihtpunkt oli Rootsi, kuid kas nende smugeldajate ihnsuse tõttu või siis mingil põhjusel pidid nad viimase osa teekonnast sõitma laevaga.
Naiste küsitlemisel tekkis kahtlus, et üks neist võib olla alaealine. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialisti Signe Riisalo sõnul tekib riigil alaealise ja ilma täiskasvanud saatjata illegaali puhul hoopis teistsugune vastutus kui täiskasvanud asüülitaotleja puhul.
Eesti riik nagu iga teine Euroopa Liidu liige peab alaealise eest vastutuse võtma ja tagama talle kohased tingimused. Seda sõltumata sellest, kas kodumaal peetakse 16–17-aastast naist veel alaealiseks või juba abiellumisealiseks täiskasvanuks.
Somaalia neiu viibib praegu Harkus väljasaatmiskeskuses, mis on kinnine asutus, kus ootavad riigist väljasaatmist nii illegaalid kui ka endised vangid. «See ei ole noore neiu jaoks sobiv koht,» ütles Riisalo, kes on ühtlasi neiu ametlik esindaja.
Täna otsustab kohus, kas neiu võib paigutada Harkust mujale. «Ma ei tea veel, kus oleks umbkeelsel neiul kõige parem olla,» tunnistas Riisalo. Kuna alaealisi immigrante pole Eestisse veel peaaegu sattunud, ei ole ka välja kujunenud käitumistava.
«Pealegi tuleb iga juhtumit eraldi vaadelda,» lisas ta. Somaalia neiu, kellega ametiisikud saavad suhelda vaid tõlgi vahendusel, soovib väidetavalt leida oma ema ja õdesid. «Kui see jutt surnud isast ning ema ja õdede otsingust vastab tõele ning sugulased on kusagil Euroopas, on nende leidmine tõenäoline,» lootis Riisalo.
Rahvusvaheliste reeglite järgi peab riik, kus alaealine kaitset taotleb, võimaldama koolikohustuslikus eas lapsele ka haridusteed jätkata. «Somaalia neiu on koolis käinud viis kuud – kuidas talle haridust anda, see on keeruline,» nentis Riisalo.
Tõsi, somaallanna on juba 17-aastane ega kuulu Eestis koolikohuslaste hulka. Alaealisele sobiva elukoha ja hoolitsuse tema tuleviku eest peab Eesti riik aga tagama. Eestist pole immigrantide jaoks saanud sihtmaad, vaid pigem on tegu transiitmaaga Skandinaaviasse.
Nii on viimasel aastal Eestisse sattunud tunduvalt rohkem immigrante kui varem – kolm aastat tagasi oli neid vaid 14, mullu 30, aga tänavu kolme kvartaliga juba 59. Samamoodi on kasvama hakanud võimalike saatjata alaealiste hulk.
Kui sotsiaalministeerium hakkas suvel koostöös rahvusvahelise immigrantide organisatsiooni ja mullu alaealiste pagulaste vastuvõtuks loodud MTÜga Omapäi koostama ettepanekuid saatjata alaealiste vastuvõtuks Eestis, ei olnud veel ühtegi niisugust juhtumit.
Sügiseks on aga juba viie juhtumi puhul tekkinud kahtlus, et tegu võib olla saatjata rändavate alaealistega. Neli pagulast osutusid kohtumeditsiinilise ekspertiisi andmeil siiski täisealiseks. Riisalo sõnul teavad pagulase staatuse taotlejad, et kasulikum on olla alaealine.
Nii üritasidki Afganistanist, Armeeniast ja Elevandiluurannikult pärit neli noormeest oma vanust varjata. Tegelikult osutus üks Afganistani noormees lausa 26-aastaseks. «Nad on sageli väikest kasvu ja nende vanust on silma järgi keeruline määrata,» ütles Riisalo.
Kõigi neljaga MTÜ Omapäi liikmed ka paar kuud tegelesid, seda siiski seni, kuni nende tegelik vanus välja selgitati. Kuigi pagulaste arv on Eestis ikka veel väike, peab Riisalo sõnul valmis olema nende plahvatuslikuks kasvuks, sealhulgas ka alaealiste saatjata rändajate vastuvõtuks.
«Taanis oli mõni aasta tagasi vaid 25 alaealist, aga möödunud aastal juba üle 600,» rääkis ta. Kuidas noored inimesed kodumaast nii kaugele satuvad, sel on mitmesuguseid põhjusi. Ta võib olla teele saatnud perekond, lootes, et noor leiab tööd ja saab peret toetada, aga tegemist võib olla ka inimkaubandusega.
«Lapsi kasutatakse kerjamiseks, see on eriti levinud mustlaste puhul,» tõi Riisalo näite. «Suvel olid Tallinnas kerjamas üks nn onu kahe lapsega Lätist. Euroopas liiguvad nii ringi Rumeenia mustlased.»
Varjupaigataotlejad
Tänavu on Eestis olnud 59 varjupaigataotlejat
• Kongo DVst 11
• Afganistanist 8
• Gruusiast 6
• Venemaalt 4
• Armeeniast 4
• Kamerunist 3
• Liibüast 3
• Valgevenest 3
• Ülejäänud: Palestiina okupeeritud alalt, Iraagist, Usbekistanist, Ukrainast, Kõrgõzstanist, Türgist, Bangladeshist jm
Varjupaigataotlusi on Eesti rahuldanud 14 ja tagasi lükanud 47
allikas: sotsiaalministeerium