Emale abi kutsunud kaheksa-aastane poiss: «ma ei tahtnud, et ta ära sureks»
Lisatud neli originaalfaili kõnesalvestistest!

«Ma ei tahtnud, et ta ära sureks,» selgitas vaid kaheksa aastane Peeter Vainu, kuidas ta vaatamata esialgsele närvile julguse kokku võttis ja kutsus abi emale, kes oli kinni toas, kus oli puhkenud tulekahju. Häirekeskus tunnustas täna lapsi, kes on kriitilisel hetkel külma närvi säilitanud ja hädasolijale abi kutsunud. 

Peetri sõnul sai õnnetus alguse valveta jäetud kaminast, mistõttu süttis läheduses olnud tekk. Lapse sõnul oskas oskas ta häirekeskusesse helistada tänu sellele, et oli seda koolis õppinud.  

«Rahulik peab olema, ei tohi kiirustada ega paanikasse ei tohi sattuda,» jagas 11-aastane Marcus Lemmsalu õpetusi, kuidas häirekeskusesse helistada. 11-aastane poiss kutsus abi oma vanaisale, kes oli trepist alla kukkunud ja meelemärkuse kaotanud. Kuigi kodus oli samal ajal ka poisi vanaema, ei olnud tema kuulmine telefonikõne jaoks piisavalt hea ja nii jäi vastutusrikas ülesanne Marcusele.

«Kohe kui see pauk käis, läksin ma tema juurde ja küsisin kas on vaja abi,» kommenteeris 13-aastane Sigmard Aasa, kes helistas häirekeskusesse, sest tema sõbra käes lõhkes ilutulestik. «Ta hakkas paugutit põlema panema ja süütenöör kustus ära, aga ta ei tahtnud seda ära panna, niiet ta pani selle uuesti põlema. Süütenöör oli aga liiga lühike ja lendas tema näppude vahel õhku,» kirjeldas Sigmard. Poisi sõnul olid ta sõbral küll kaitsvad kindad käes, kuid näppudes olid tal siiski killud ja näha oli ka verd. «Väga ilus vaatepilt küll ei olnud, aga läks õnneks hästi,» sõnas Sigmard. 13-aastane poiss tunnistas, et väike hirm oli tal helistades sees küll, sest ilutulestikuga mängimise peale hästi ei vaadata. Vaatamata sellele oldi temaga ikkagi sõbralikud ja poiss soovitab ka teistel häda korral alati abi kutsuda.

10-aastane Mattias Mell helistas häirekeskusesse, sest tema väike õde tõmbas toidu kurku ja vajas abi. Samal ajal, kui Mattias kõne tegi, kasutas tema isa esmaabi võtteid, et lapse hingamisteid vabastada.

Häirekeskuse 2018. aasta kokkuvõte:

2018. aastal vastas häirekeskus hädaabinumbril 112 tulnud 994 514 kõnele. Neist 408 250 juhul saadeti appi politsei, pääste või kiirabi. Võrreldes eelmise aastaga tõusis kõnede arv ühe protsendi võrra ja selle põhjusena on näha abivajaduse tõusu suvel. Palav suvi tõi kaasa tuleõnnetusi ja tekitas inimestele terviseprobleeme.

Pea pooled (46 protsenti) hädaabikõned tulid Põhja piirkonnast (Tallinn ja Harjumaa), ligi veerand Lõuna piirkonnast, Ida piirkonnast tuli 19 protsenti kõnesid ning kõige vähem kõnesid tehti Lääne piirkonnast (13 protsenti).

Peamised meditsiinisündmused, mille tõttu abi vajati, olid seotud kõhupiirkonna kaebuste, vererõhuprobleemide ja valuga rinnus. See on olnud nii ka eelmistel aastatel. Teatavasti on südame-veresoonkonna haigused Eestis haigestumise ja surma põhjuste hulgas esikoha.

Peamised päästesündmused on seotud erinevate tulekahjudega (alarmid, tulekahjud hoonetes ning väljaspool hooneid) ning abi osutamistega.

Sagedasemad politseisündmused on seotud joobes isikute, politsei teadetega ning liiklusõnnetustega. Politsei teadete hulgas on tähelepanelike inimeste teated, kes teatavad näiteks kahtlastest juhtidest, probleemsetest naabritest või joobes inimestest.

Häirekeskuse teenindatavatelt abi- ja infotelefonidelt vastati 103 447 kõnele, mis on kümme protsenti rohkem eelmisest aastast. Tõusu taga on üheltpoolt maanteeinfo telefoni 1510 lisandumine häirekeskuse poolt teenindavate numbrite hulka ja teisalt loomade abivajadusega seotud kõnede hulga tõus. Suurulukeid puudutavate kõnede hulk suurenes möödunud aastal 64 protsenti.

«Häirekeskusena oleme unikaalses ja tähtsas rollis, sest meie päästekorraldajad on täna riikliku abiteenuse eesliinil. Need miljon kontakti inimestega annavad meile selge arusaama sellest, et inimeste abivajadus on muutumas. Seda kinnitavad nii meditsiinisündmuste kui ka loomade abistamist eeldavate juhtumite suur hulk ja numbrite jätkuv tõus,» kommenteeris häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela.

«Järgmise kahe aastaga saab valmis häirekeskuse päästekorraldajatele uus tööprogramm, mis võimaldab muuseas tuua abistajateni ka helistajate videokõned. Lisaks sellele saab selle aasta jooksul valmis kriisiinfo telefon,» lisas peadirektori asetäitja Merle Tikk.

Tagasi üles