Hääletus on alanud: aita valida 2018. aasta parim seadus

FOTO: Sebastian Duda / PantherMedia / Scanpix

Parima ja halvima seaduse konkursi komisjon valis välja finalistid 2018. aasta parima ja halvima seaduse tiitlile. Oma valiku saavad teha ka Postimehe lugejad.

Parima seaduse kategoorias kandideerib kuus seadust. Eelmisel aastal vastuvõetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ehk niinimetatud tegelike kasusaajate seadus kandideerib korraga nii parima kui ka halvima seaduse kategoorias.

2018. aasta parima seaduse tiitlile kandideerib kuus seadust

Investeerimisfondide seaduse muudatused

Seadus suurendab teise samba pensionifondide tootlikkust, vähendab kohustuslike pensionifondide tasusid nähes ette pensionifondide valitsemistasu piirmäära langetamise. Tegemist on avalikes huvides tehtud ja läbimõeldud seadusega, mis lahendab tegelikku vajadust.

Välismaalaste seaduse muutmine

Seadusega muudetakse sisserände piirarvu regulatsiooni, jättes piirarvu arvestusest välja tippspetsialistid. Juba mitu aastat ei ole selline tööjõud saanud sisserände piirarvu täitumise tõttu Eestisse tulla. Eelnõu on avalikes huvides ja suurendab Eesti konkurentsivõimet.

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse muudatus

Seadusemuudatusega kõrvaldati kuus aastat kestnud põhiseadusevastane olukord ja  maaomanikud saavad nõuda õiglast tasu tehnovõrkude talumise eest.

Tarbijakaitseameti ja tehnilise järelvalve ameti ühendamine

Riigireformi ideest lähtuv ametite liitmine hoiab kokku riigi vahendeid, vähendades ametnike arvu ja suurendades nende tegevuse efektiivsust. Kahjuks jäi pooleli keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni liitmine.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus

Niinimetatud tegelike kasusaajate seaduse eesmärk on korruptsiooni vähendamine ja tegelike niiditõmbajate väljaselgitamine.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus

Seadusega tehti põhimõttelisi muudatusi sellistes mõistetes nagu pensioniiga, seadustati paindlik pensioniiga ning riikliku pensionikindlustuse solidaarsuse määr. Seadus on avalikes huvides, läbikaalutud ja mõjud hinnatud.

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kaheksandat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele. Konkursil osalevad 2018. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.

Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.

Tagasi üles