Riigikohus saatis Kiili ja Tallinna Sadama vaidluse uueks arutamiseks (4)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allan Kiili.
Allan Kiili. Foto: Toomas Huik

Riigikohus saatis kolmapäeval suures ulatuses altkäemaksu võtmises süüdistatava Allan Kiili ja Tallinna Sadama hüvitisevaidluse uueks arutamiseks Tallinna ringkonnakohtule.

Riigikohus rahuldas Kiili kaitsja Britta Oltjeri kassatsioonkaebuse ja tühistas ringkonnakohtu otsuse, millega tühistati eelnevalt Harju maakohtus Kiili kasuks langetatud otsus.

Kiil oli alates 2004. aasta 1. märtsist AS-i Tallinna Sadam juhatuse liige ning nende vahel oli sõlmitud juhatuse liikme teenistusleping.

Selle alusel oli Kiili hinnangul Tallinna Sadam kohustatud talle tasuma hüvitist, kuna ta oli esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks.

Kuna Tallinna Sadam talle hüvitist ei tasunud, siis taotles ta kohtult põhivõla ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist.

2016. aasta 16. jaanuaril rahuldas Harju maakohus Kiili hagi ja mõistis Tallinna Sadamalt välja põhivõlana 24 779,76 ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise.

Ringkonnakohus jättis selle otsuse 2017. aasta 9. juunil muutmata, kuid mullu 7. märtsil tühistas riigikohus selle otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda 2005.-2015. aastani suures ulatuses altkäemaksu võtmises ning rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõtetelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt.

Kümne aasta jooksul nõustusid Kiil ja Kaljurand nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohasel moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate poolt lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Paide ning Kaljurannani jõudis altkäemaks kogu neile lubatud ulatuses, Kiilini jõudis lubatud altkäemaksust ligi kaks miljonit eurot ning ülejäänu jäi tema poolt kätte saamata, kuna ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles