Hääletus on alanud: aita valida 2018. aasta halvim seadus (5)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
12. veebruar 2019, 17:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/13/11785286t1h8c57.jpg)
Parima ja halvima seaduse konkursi komisjon valis välja finalistid 2018. aasta parima ja halvima seaduse tiitlile. Oma valiku saavad teha ka Postimehe lugejad.
Halvima seaduse kategoorias kandideerib kolm seadust. Eelmisel aastal vastuvõetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ehk niinimetatud tegelike kasusaajate seadus kandideerib korraga nii parima kui ka halvima seaduse kategoorias.
2018. aasta halvima seaduse tiitlile kandideerib kolm seadust
2019.aasta riigieelarve seadus
Ligi 30 miljonit eurot ehk rekordsumma jagati erakonnajuhtide otsusel ilma ausate ja läbipaistvate reegliteta. On vastuolus hea õigusloome tavaga, sest seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve. Õigusloomeprotsess ei ole olnud ettenähtav ja avatud. Tehtud otsused ei ole läbipaistvad ja põhjendatud.
Kinnisasja avalikes huvides võõrandamine
Isegi kui riiklikes huvides võib olla omaniku kinnisasja võõrandamine (riigipiiri rajamine, Rail Baltic), peab võõrandamine toimuma omanikke kaasates ja õiglase hüvitise eest. Sundvõõrandamise alused on liiga laiaulatuslikud, sundvõõrandamise otsustamise võib delegeerida kasvõi ametniku tasandile ja tehnovõrkude rajamisel võõrale maale pole üldse vaja püüda omanikuga läbi rääkida.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
Niinimetatud tegelike kasusaajate seadus on halvasti loetav, kehva normitehnikaga ja ebaõnnestunud konventsiooni tõlge. Seaduse ebakvaliteetsust ja absurdust näitab see, et mittetulundusühingud ning näiteks riigiettevõtted pidid tegelike kasusaajatena sisse kandma enda juhatuse liikmed.
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kaheksandat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele. Konkursil osalevad 2018. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.
Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.