Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) leppis kokku teaduskulutuste arvutamise paremas metoodikas ning tegi ettepaneku lähtuda lisaraha jagamisel täpsustatud proportsioonidest.
Nõukogu leppis kokku teadusrahade arvutamise täpsemas metoodikas
13. veebruar 2019, 19:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasel nõukogu koosolekul otsustati, et teadus- ja arendustegevuse rahastamise eesmärgi – 1 protsent SKP-st – arvestamisel tuleb teadusleppe osapooltel (erakonnad, ülikoolid, teadlased, tööandjad jt) lähtuda haridus- ja teadusministeeriumi ning rahandusministeeriumi välja pakutud täpsustatud metoodikast.
Selle järgi võetakse teaduskulude hulgast välja osa kõrghariduskuludest, kuid samas vaadatakse teaduskulutustena jätkuvalt näiteks panust teadusraamatukogudesse või teaduste akadeemiasse. Täpsustatud metoodika järgi on käesoleval aastal teaduse rahastamise osakaal SKP-st 0,71 protsenti. Ühe protsendi eesmärgini jõudmiseks aastaks 2022 on vaja alates järgmisest aastast igal aastal lisaraha hinnanguliselt 47 miljonit eurot.
TAN-i ettepanek on lähtuda teaduse lisaraha jaotamisel proportsioonidest, kus 40% moodustavad teadussüsteemi ja teaduse arengut soodustavad meetmed, 40% ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) kasvu ja teaduskoostööd toetavad meetmed, mille eesmärk on kasvatada erasektori omapoolseid investeeringuid. 20% moodustaksid valdkondlike poliitikate teaduspõhist kujundamist ning valdkonna eesmärkide elluviimist toetavad meetmed. Sama ettepaneku tegi kirjalikult TAN-ile tänaselt koosolekult puudunud Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Sealjuures täpsustas nõukogu varem avalikkuses küsimusi tekitanud ettevõtluse ja teaduse koostöömeetmete olemust – tegemist on ettevõtete TAI kasvu ja teaduskoostööd toetavate meetmetega, mille eesmärk on kasvatada erasektori teadus- ning arendusinvesteeringuid.
Peaminister Jüri Ratase sõnul tuleb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisel lähtuda süsteemi kui terviku toimimisest. «Lisaraha jagamisel tuleb pidada silmas nii väljakutseid akadeemilises teaduses kui ka ühiskonnas ja majanduses laiemalt ning kindlasti jõuab lisaraha teadlasteni,» sõnas Ratas.
«Meie teadlased teevad väga head tööd – rahvusvaheliste mõõdikute järgi oleme väga kõrge teadustasemega riik. Samas on vaja tõsta Eesti ettevõtete teadus- ja arendustegevuse taset. Lisaks peame suunama vahendeid valdkondlike probleemide lahendamiseks – need on mured ja väljakutsed, millega seisab silmitsi kogu Eesti ühiskond, olgu selleks näiteks elanikkonna vananemine ja sellest tulenevalt personaalmeditsiini arendamine,» märkis Ratas.
Peaminister rõhutas, et kõik otsused peavad olema tehtud läbipaistvalt ja dialoogis nii teadus- kui ka ettevõtlusvaldkonna partneriga. «Ministeeriumid peavad järgmiseks TAN-i koosolekuks esitama täpsemad ettepanekud nii meetmete eesmärkide, sisu kui ka rahastamise kohta. Seda peavad nad ette valmistama koostöös partneritega ning järgides kaasamise head tava.»
Eraldi olid koosolekul teemaks Eesti eelistused maailma suurima teadusrahastuse programmi, Euroopa Horisondi uues eelarveperioodis. Temaatiliste eelistuste kokku leppimine on oluline, et suunata oma ressurssi meile kõige olulisemate kokkulepete saavutamiseks. Temaatilised eelistused peavad olema tähtsad riigi strateegilise arengu aspektist ning samuti pakkuma meie teadlastele võimalust anda oma panus Euroopa ühistesse pingutustesse üleilmsete probleemide lahendamisel ja tööstuse konkurentsivõime tõstmisel. Täpsemat infot saab haridus- ja teadusministeeriumist.