Jaapan tunnustab ainusid esmakordselt põlisrahvana

Kuriili saarte põlisasukateks olid ainud, Jaapani rahvusvähemus, kes erinevad jaapanlastest nii keeleliselt, kultuuriliselt kui geneetiliselt. Võib öelda, et Kuriili saarte üle kemplemine on kõige rängemat mõju avaldanud just ainudele, kes pärast Teist maailmasõda oma kodusaartelt Jaapanile kuuluvale Hokkaidō saarele saadeti.

FOTO: akg-images/Scanpix

Jaapani valitsus esitas aastaid pärast kestnud diskrimineerimist reedel eelnõu ainu vähemuse esmakordseks tunnustamiseks põlisrahvana.

Ainud, kellest paljud elavad Hokkaido põhjaosas, on juba pikka aega kannatanud sundassimileerimise tagajärgede all ja kuigi diskrimineerimine on järk-järgult taandunud, püsib muu Jaapaniga võrreldes endiselt märkimisväärne lõhe sissetulekus ja hariduses.

«Kabinet langetas täna otsuse eelnõu osas viia ellu poliitikat, mis aitaks säilitada ainu rahva uhkust,» ütles valitsuse pressiesindaja Yoshihide Suga. 

Tegemist on esimese korraga, kus ainusid tunnustatakse põlisrahvana, ning kutsutakse valitsust üles ajama «kaugelevaatavat» poliitikat, rakendades muu hulgas meetmeid kogukondade toetamiseks ning kohaliku majanduse ja turismi arendamiseks. 

Ainud on pikalt kannatanud rõhumise ja ekspluateerimise all ning 19. sajandi lõpus keelas Jaapani valitsus neil oma kombeid täitmast ja keelt kasutamast. 

Ainud on traditsiooniliselt olnud animistid, mehed on kandnud täishabet ja naised kaunistanud enne abiellumist oma nägu tätoveeringutega. 

Kuid nagu paljud maailma põlisrahvad, on ainud pärast aastakümneid sundassimilatsiooni kaotanud kokkupuute oma traditsioonilise elustiiliga.

Ainusid on 2017. aasta rahvaloenduse kohaselt vähemalt 12 300, kuid nende tegelik arv on teadamata, sest paljud neist on lõimitud peavooluühiskonda ning osa peidavad oma kultuurilisi juuri. 

«See on esimene samm, mis seadusega võrdsuse tagab,» ütles Mikiko Maruko, kes esindab Jaapani idaosas Tokyo lähedal elavat ainude rühma.

«On palju asju, mida saab teha, näiteks eraldada stipendiumi peredele, kel on probleeme oma laste kõrgkoolidesse saatmisega,» lisas ta, märkides, et seda süsteemi on rakendatud vaid Hokkaidol elavate ainude suhtes. 

Uus kava lubab ainudel võtta ka riigimetsast maha puid oma traditsiooniliste rituaalide tarvis. 

«Tegemist on suure sammuga ainu rahvale suunatud poliitikas,» lausus Hokkaido prefektuuri omavalitsuse ainude poliitikabüroo juht Masashi Nagaura.

Vikipeedia kohaselt on ainude ja nende keele päritolu teadmata. Geneetiline sugulus seob ainusid nivhide, itelmeenide, tšuktšide, korjakkide ja aleuutidega. 

Väike osa ainusid elab ka Venemaal.

Tagasi üles