Kaitseinvesteeringute keskus ja ministeerium ei näe tankitõrjehankes probleemi

2. jalaväebrigaadi tankitõrje kompanii Lätis viivituslahingutel.

FOTO: Karri Kaas

Kaitseinvesteeringute keskus ja rahandusministeerium ei näe probleemi tankitõrjerelvade hankes, millel osaleb vaid üks pakkuja ja mille kohta esitas hankest loobunud konkurent ministeeriumile järelvalveteate.

Kaitseinvesteeringute keskuse hangete osakonna juhataja Priit Soosaare sõnul ei ole üks pakkuja riigihangete seaduse kohaselt hanke kehtetuks tunnistamise aluseks.

Rahandusministeerium otsustas järelevalvemenetlust mitte algatada, sest leidis, et järelevalvetaotluses viidatud võimalike rikkumiste puhul pole Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma tegevuses riigihangete seadusega vastuollu läinud ning selle algatamiseks puudub seetõttu alus, teatas BNS.

«Riik ei saa teha oma otsuseid ja valikuid emotsioonidele toetudes, vaid peab lähtuma kehtivatest seadustest ja kaitseväe vajadustest, mida praegu on ka tehtud,» ütles Soosaar Postimehele. Tema sõnul on kahetsusväärne, et Prantsuse relvatootja MBDA hankel ei osalenud ja ainsaks osalejaks jäi EuroSpike. 

«Hanketingimustes relvasüsteemile esitatavad nõuded oleks võimaldanud osaleda lisaks EuroSpikele ka MBDA-l ning nende pakutav süsteem oleks samuti kaitseväele sobiv. Kahjuks MBDA hankes osalemiseks taotlust ei esitanud, kuigi hankedokumendid nad välja võtsid,» rääkis Soosaar. «Pakkujate vaheline konkurents on meie huvides, et saavutada riigile parim võimalik tehing nii võimekuselt kui ka majanduslikult, seetõttu on väga kahetsusväärne, et MBDA otsustas hankel mitte osaleda,» lisas ta.

Veebruari algul palus MBDA rahandusministeeriumil algatada pikamaa tankitõrjesüsteemi riigihankele järelvalvemenetlus ja tunnistada hange kehtetuks. MBDA väidab, et hange on selgelt suunatud ühele pakkujale ja välistab teistel ettevõtjatel konkureerimise võimaluse. «Lisaks on alust arvata, et hanke korraldajate eesmärgiks võib olla konkurentsi tõrjudes hankida hoopis süsteemid, mis ei vasta esialgses hankes toodud tingimustele ega hinnakriteeriumile. Konkurentsi ebaefektiivsel ärakasutamisel ei ole tagatud rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine,» seisab MBDA esitatud järelvalveteates.

MBDA asepresidendi Didier Philippe sõnul oli riigihanke ainsaks kriteeriumiks toote hind, mitte aga selle efektiivsus ja hooldekulud. «Sellega sooviti panna hinnapõhiselt konkureerima 20 aasta vanune Iisraeli tehnoloogia ning kaasaegne Euroopa tipptehnoloogia, mis välistas meie võimalused ja me loobusime hankel osalemisest,» märkis Philippe. «Selliste tingimuste tõttu osutus Iisraeli relvatootjat RAFAEL esindav EuroSpike ka ainsaks, kelle pakkumuine hankele laekus,» lisas ta.

MBDA väitel pole EuroSpike uue põlvkonna tankitõrjetehnoloogia praegu kasutusel üheski NATO riigis. 

Kaitseväe peastaabi ohvitser major Alar Karileet nimetas seda väidet valeks. «EuroSpike tankitõrjesüsteemid on kasutusel enam kui kahekümne riigi armeedes alates 1998. aastast, sealhulgas NATO riikides. NATO riikidest kasutavad Spike tankitõrjesüsteemi Belgia, Itaalia, Holland, Portugal, Saksamaa, Hispaania, Tšehhi, Poola, Läti, Leedu, Rumeenia, Sloveenia ja Horvaatia. Lähinaabritest on veel kasutaja Soome, MBDA tankitõrjesüsteemi kasutavad ainult prantslased,» rääkis Karileet.

Soosaare sõnul koosneb hinnang pakkumusele paljudest osadest, muuhulgas vastavusest kaitseväe nõuetele ja maksumusest. «Enne otsust hinnatakse kõiki elemente, mida küsiti dokumentides ehk hankija peab veenduma, kas pakkumus vastab kehtestatud tingimustele. Kuna pakkujaid oli üks, ei olnud võimalik mitme pakkuja hinda võrrelda, samas võime kinnitada, et pakkumuses esitatud hind jäi hanke eeldatava maksumuse piiresse,» ütles Soosaar.

Major Karileedi sõnul on on Spike uue põlvkonna tankitõrjerakett LR2 seeriatootmises. «Kuna LR2 rakett ületab tehniliselt LR raketti ning seega ka hankes seatud miinimumnõudeid, siis tehnilisest aspektist vaadatuna ei ole nende soetamiseks takistusi. Kõnealused relvad on valmistatud selliselt, et need on võimelised laskma nii LR kui ka LR2 raketti. Enamgi veel – tulevikus on planeeritud, et LR2 vahetab välja vanema LR raketi ning tootja ainult seda pakubki,» rääkis Karileet.

LR ja LR2 on raketitüübid ehk laskemoon, relvasüsteemina osaleb hankes EuroSpike iCLU laskeseade.

Kaitseinvesteeringute keskus kuulutas tankitõrjehanke välja eelmise aasta sügisel, Eestisse varem Mistrali lühimaa õhutõrjerakette M3 müünud MBDA loobus hankel osalemisest. Tankitõrjerelvade hanke raames tahab Eesti osta vähemalt 18 relvasüsteemi koos laskemoonaga, hanketingimustes on ka nõue lisavarustusele, tehnilisele toele ja väljaõppele. Hanke eeldatav maksumus koos täiendava ostuvõimalusega on 40 miljonit eurot. Hangitavad relvasüsteemid on mõeldud jalaväebrigaadide tankitõrjekompaniide relvastuse uuendamiseks, kus neid õpivad kasutama ajateenijad.

Tagasi üles