Üks vaktsineerimisjuhtum lõppes mullu surmaga
Leukeemiast nõrgestatud organism ei tulnud vaktsiiniga toime 

Vaktsiinil on kõrvaltoimed nagu igal teisel ravimil.

FOTO: Mihkel Maripuu

Sündides tuberkuloosi vastu vaktsineeritud laps haigestus neljakuuselt verevähki, millest nõrgestatud immuunsüsteemile osutus vaktsiiniga toime tulemine liiga raskeks ülesandeks.

Mullu teatati ravimiametile 114 korral võimalikust vaktsiini kõrvaltoimest, neist 20 olid tõsised juhud ning omakorda neist kaks väga tõsised, sest kaks vastsündinuna tuberkuloosi vastu vaktsineeritut haigestus hiljem immuunsüsteemi kahjustavasse haigusse, mistõttu arenes nõrgas organismis vaktsiinist välja täiemõõduline tuberkuloos.

Ravimiameti ohutusjärelevalve büroo juhataja Maia Uusküla sõnul haigestusid vastsündinuna vaktsineeritud lapsed vaktsiinist sõltumata mõne kuu pärast haigusse, mis nõrgestas nende immuunsüsteemi. «Immuunsuse langus võimaldas süstekohas oleval tuberkuloosivaktsiini nõrgestatud elusbakteritüvel põhjustada süsteemse infektsiooni,» selgitas ta.

Üks laps haigestus nelja kuu vanuselt leukeemiasse, üheksa kuu vanuselt sai tuberkuloosi üldinfektsiooni diagnoosi ning suri mullu aasta ja kahe kuu vanuselt.

Teine laps haigestus pärilikku granulomatoostõppe samuti umbes nelja kuu vanuselt ning umbes samal ajal diagnoositi tal tuberkuloosi üldinfektsioon. Tema ravi kestab.

Laste haigused mõjutasid Uusküla sõnul immuunsüsteemi, mida verevähiraviravi veelgi nõrgestas.

«Tuberkuloosivaktsiin sisaldab nõrgestatud elusbakterit, mistõttu on see vastunäidustatud immuunpuudulikkuse korral. Need kaks last olid aga sündides terved ning said kavakohaselt vaktsiini,» selgitas ta.

«Surmajuhtum on väga kahetsusväärne ja kurb. Ravimiamet on püstitanud sotsiaalministeeriumi immunoprofülaktika komisjonis küsimuse kõigi vastsündinute tuberkuloosivastase vaktsineerimise põhjendatusest, võrreldes immuunsüsteemi häire riskiga,» ütles ta.

Vaktsiin üksnes riskirühmale

Kui otsustatakse, et immuunsüsteemi häire risk kaalub üles tuberkuloosi haigestumise riski, tähendaks see, et tuberkuloosi vastu hakataks vaktsineerima vaid riskirühma vastsündinuid.

Otsust tuleb hoolikalt kaaluda, kuna tuberkuloos on väga raske haigus, mis levib Eestis praegugi. Uusküla viimaste andmete kohaselt haigestub Tartu suuruses linnas tuberkuloosi kümmekond inimest aastas. Enne kui neil kõigil haigus diagnoositakse ja nad hakkavad ravi saama, jõuavad nad haigustekitajaid levitada köhides, aevastades ja isegi rääkides rögapiiskade või õhk-tolmnakkuse kaudu. Need inimesed liiguvad meie keskel. Koolieelikud võivad nii haigestuda tuberkuloossesse meningiiti (ajukelmepõletik), mis põhjustab närvisüsteemi häirete sümptomeid ning võib lõppeda halvatuse ja isegi surmaga.

Lisaks on Eesti Uusküla andmetel üks kõrgema multiresistentse tuberkuloosi levikuga riikidest (st tavalised tuberkuloosiravimid ei toimi) ja see haigusvorm on väga raskesti ravitav.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber kinnitas, et tõepoolest on arutatud universaalse vaktsineerimise lõpetamist ja ainult riskirühmade tuberkuloosivastast vaktsineerimist. Tema sõnul teeb muutuse võimalikuks tuberkuloosi haigestumise langus, milles on kindlasti oma roll just vaktsineerimisel.

«Maailma Terviseorganisatsioon soovitab kaaluda üleminekut selektiivsele vaktsineerimisele siis, kui esmashaigestumine jääb alla kümne juhu 100 000 elaniku kohta. Mulluseid andmed ei ole veel avaldatud, aga 2017. aastal oli Eestis 11 uut tuberkuloosi juhtumit 100 000 elaniku kohta. Seega on haigestumuse tase jõudnud piirile, kus võiks hakata üleminekut kaaluma,» rääkis ta.

Sõber lisas, et kui minna üle ainult riskirühmade vaktsineerimisele, siis on esimene keeruline küsimus see, kes täpselt riskirühma kuulub ehk keda tuleks kindlasti vaktsineerida. Kui mõnes riigis levib tuberkuloos mingis selgelt piiritletavas ühiskonnagrupis (näiteks sisserändajate hulgas), siis Eestis mitte. Nii on sotsiaalministeerium palunud kopsuarstide seltsil analüüsida võimalust minna üle üksnes riskirühmade vaktsineerimisele ning määratleda tuberkuloosi riskirühmad.

Vaktsineerimine Eestis FOTO:

FOTO: Pm

Vanad haigused naasevad

Enne vaktsineerimise algust oli Eestis aeg, mil kergesti nakkavasse ja kiirelt levivasse läkaköhasse suri terviseameti andmetel iga viies. Vahetult enne vaktsineerimisega alustamist, 1958. aastal haigestus raskesti kulgevasse ning tihti surmaga lõppenud lastehalvatusse aga 986 last.

Viimastel nädalatel on meediasse jõudnud lood vanade haiguste naasmisest Eestisse. Hiljuti viidi kolmeaastane laps läkaköhaga haiglasse ning neli eestlast on jäänud leetritesse. Õnneks pole Eestis lähiminevikus veel ükski leetritesse ega läkaköhasse haigestunutest elu jätnud, küll aga on nende haigustega püsti hädas mitmed Euroopa riigid. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suri mullu üksnes poole aastaga leetritesse 57 inimest, aga teise poolaasta andmed on veel kokku löömata. Leetritepuhang on nii Prantsusmaal, Kreekas, Rumeenias kui ka Itaalias. Kõiki neid riike iseloomustab vaktsineerimisvastasuse tõus.

Perearst Piret Rospu sõnul ei ole vaktsiinvälditavad haigused maailmast kuhugi kadunud, lihtsalt meie kohtame neid tänu vaktsineerimisele peamiselt õpikutes. Ta lisas aga, et eestlased reisivad palju ja põnevatesse kohtadesse, kust võib need tõved hõlpsalt üles korjata.

Rospu peab aeg-ajalt pereõdedele loengut vaktsiinvälditavatest haigustest ning näitab neile India ja Aafrika arstide postitatud videoid nende haiguste põdejatest. Seetõttu teab ta hästi, kui hirmsad need haigused on.

«Meie lapsevanemate privileeg on mitte teada, mis tunne on seista teetanusehaige krampides lapse voodi kõrval ja mitte tohtida teda silitada või lohutavaid sõnu lausuda, sest iga väikseimgi stimulatsioon võib vallandada uue valuliku krambihoo. Või mis tunne on, kui ümberringi haigestuvad lapsed järjest lastehalvatusse ja nüüd on oma lapsel palavik tõusnud,» rääkis ta. Rospu lisas, et väide, nagu oleks vaktsiinvälditavad haigused lihtsad lastehaigused, on praeguste lapsevanemate luksus, mis põhineb nende vanemate ja vanavanemate väga tublil vaktsineerimisel.

Rospu praktikaski on ette tulnud, et vaktsiin on kõrvaltoimeid põhjustanud. «Palavikku, süstekoha valulikkust ja punetust on olnud. Pärast mumps-leetrid-punetised-vaktsiini on üksikutel lastel tekkinud nahalööve. Kõhulahtisus pärast rotaviiruse vaktsiini on üpris tavaline, aga vaktsineerimisjärgne kõhulahtisus on väga leebe variant sellest, mida päris rotaviirushaigus endast kujutab,» rääkis ta.

Ükski neist kõrvaltoimetest pole tema hinnangul võrreldavgi haigustega, mis vaktsineerimata jättes võivad lastele ja ka täiskasvanutele külge hakata. «Vaktsineerimisega kaasnev risk on ääretult väike võrreldes riskiga, mille meelevalda vanemad oma lapsed jätavad, kui jätavad nad vaktsineerimata,» manitses Rospu.

Millal ei tohiks last vaktsineerida?

Piret Rospu.

FOTO: FOTO: Sander Ilvest

Perearst Piret Rospu
Tavalise ülemiste hingamisteede viiruse põdemise ajal ei ole vaktsineerimine keelatud, aga me lükkame mõnikord, eriti kui haigus on algusjärgus, vaktsineerimise edasi, sest muidu võib hiljem olla raske aru saada, mis on mis. Näiteks kui tõuseb palavik või tekib lööve, kas see on haigusest või vaktsineerimisest?
Et sellist segadust ei tekiks, nihutame vahel vaktsineerimist natuke edasi. Vaktsineerimine on päriselt vastunäidustused, kui lapsel on kõrge palavik (üle 38,5 kraadi) või anafülaksia (allergiline reaktsioon), mis on tekkinud varasemale vaktsiinidoosile.
Munaallergiat ei loeta tänapäeval vastunäidustuseks mitte ühelegi riikliku immuniseerimiskava vaktsiinile, sealhulgas leetrite-mumpsi-punetiste-vaktsiinile, samuti mitte gripivaktsiinile.
Allergiatega on aga nii, et enamasti on vaja olla allergeeniga kokku puutunud, et immuunsüsteem seda juba tunneks ja oleks selle enda jaoks reageerimist nõudvana meelde jätnud.

Tagasi üles