Fotod: küüditamisohver Heino riputas paraadil sõduritele kaela isetehtud teenetemärgid

1949. aasta märtis Siberisse küüditatud ja seal 10 aastat oma elust veetnud Heino Pertel tunnustas Eesti 101. sünnipäeval vabariigi kaitsjaid ning riputas sõduritele kaela isevalmistatud teenetemärgid.

Enne Siberisse saatmist kandis Heino Pärteli perenime ent kuna kaugel idas täpitähti ei tuntud sai tema nimeks Pertel, mida kannab senini. Heino armastab Eestit väga ning vabariigi 100. sünnipäeva auks valmistas mees oma kätega 365 märki - iga päeva kohta ühe.

«Kersti (Kaljulaid - toim.) andis eelmisel aastal välja 166 märki. Ma kuulsin seda ja mõtlesin, et aga mina teen siis 365. See on eriväljalase ja kõik nad on erinevad, mitte nagu poest ostes,» jutustas Heino. Mehe sõnul on see tema ajaviide ning kodus istusmist ta ei salli. «Ei ole nii, et oled pensionil ja istud kodus kotil. Mina tahan olla väga liikuv ning osalen nii lauluklubides kui muudel kokkusaamistel,» rääkis ka Kaitseliitu kuuluv Pertel. Mehe sõnul on tema tehtud märgid jõudnud ka ookeani taha ning neid võib leida nii Austraaliast kui Ameerikast.

Tegelikult on märke teinud mees üle 4000 eksemplari, kuid see on tema sõnul kõige uuem mudel. «Need teised olid kõik ristid, aga see viimane on nüüd täiustatud, seda rohkem edasi täiustada ei saa, see on nüüd kõige ilusam,» kiitis Pertel oma kätetööd. «Need nüüd jäävad mul lõpuni, kuni mina tegija olen,» lubas mees.

Et kodus istumist Pertel ei salli on tal juba plaanis valmistada uus kollektsioon märke, et märtsiküüditamise ohvrite aastapäeval neid kõigile jätkuks. «Kui tuleb Lindakivi juures märtsiküüditamise kokkutulek, siis mina panen kõigile, kes on olnud Siberis, kaela need märgid. Juuniküüditamise aastapäeval ma ei julgenud panna, et äkki ei jätku, aga nüüd ma teen neid kohe hulgem valmis, et kõigile jätkuks,» kinnitas Heino Pertel.

Tagasi üles