Galerii: tunnustati parimaid vabatahtlikke päästjaid ja politseinikke

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Siseministeeriumis toimunud tänuüritusel tunnustasid asekantsler Viola Murd, politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher ja päästeameti peadirektor Kuno Tammearu möödunud aastal erilise panusega silma paistnud vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja merepäästjate rühmi ning nende toetajaid.

Aasta abipolitseinike rühma aunimetuse sai politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna abipolitseinike rühm.

Tegemist on silmapaistva abipolitseinike rühmaga, mis osaleb aktiivselt nii ennetustöös, patrulltegevuses kui ka piiri- ja migratsioonijärelevalve tegevustes. Kesklinna politseijaoskond ei ole oma tööterritooriumilt küll kõige suurem, kuid töö intensiivsuselt ollakse tipus, et Tallinna elanikud ja külastajad saaksid end turvaliselt tunda. Politseitöö paneb abipolitseinikel niimoodi silma särama, et viis inimeste sealsest rühmast astus mullu kutseliste politseinike ridadesse. Rühma kuulub 69 abipolitseinikku ja möödunud aastal panustati pealinna turvalisusesse üle 12 000 tunniga, muu hulgas panustas üks abipolitseinikest lausa enam kui 1000 tunniga. Nende panus ennetus- ja piirkonnatöösse kasvas mullu ligi viis korda.

Parim vabatahtlik merepäästeühing on MTÜ Salmistu Paadimees, mille liikmed on aja jooksul abistanud paljusid merel hätta jäänuid.

Eelmine aasta oli Salmistu vabatahtlikele väga tegus: kokku oli üheksa merepääste sündmust, millele Salmistu ühing reageeris. Muu hulgas õnnestus 9. augustil kolmetunnise päästesündmuse kõigus päästa kolm inimest ja kaks purjepaati. Näiteks Rohusi saare lähedal oli hobikatamaraan kahe inimesega pardal ümber läinud ja sidevahendeid inimestel ei olnud. Tänu Salmistu vabatahtlikele lõppes kõik hästi. Aastate jooksul on Salmistu Paadimehel õnnestunud erinevate projektidega suunata üle 30 000 euro Kolga lahe merepäästevõimekuse parandamisse.

Parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks osutus Leisi vabatahtlik päästekomando Saaremaal, keda iseloomustab aktiivne ennetustöö ja noorte kaasamine.

Leisi komando tegeleb päästetöödest tulekustutuse, veeveo, metsakustutuse ja liiklusavariide lahendamisega. Ennetuses nõustatakse kodusid ning korraldatakse ja osaletakse erinevatel üritustel päästevaldkonna ohutussõnumite esiletoomisega. Kohalike koolilaste seas on populaarsust kogunud ka Leisi vabatahtlike korraldatav päästering. Leisi vabatahtliku päästekomando liikmed räägivad alati aktiivselt kaasa vabatahtlike päästekomandode kaasamise arendamises, s.h osalevad erinevates pilootprojektides. Näiteks on Leisi vabatahtlik päästekomando väljendanud soovi arendama suitsusukeldumise võimekust oma kogukonnas.

Vabatahtlike toetaja aunimetusega tunnustati neid, kes on andnud vabatahtlikele kasutamiseks ruume ja tehnikat, aidanud läbi viia õppusi, panustanud vabatahtlike töösse rahaliselt või oma isikliku ajaga. Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetuse said Eesti Spaaliit vabatahtlike päästjate tugisüsteemi panustamise eest, OÜ Estonia Oisu vabatahtliku päästekomando toetamise eest ja Väätsa Agro AS  Väätsa vabatahtliku päästekomando toetamise eest. Vabatahtlike merepäästjate toetaja aunimetuse pälvis PRO Marine Trade OÜ kampaania korraldamise eest vabatahtliku merepääste toetuseks. Sama aunimetuse Jaagupi vabatahtliku merepääste toetamise eest pälvis Rannaniidu OÜ Lepanina hotell.  AS Mistra-Autex  sai vabatahtlike päästjate ja merepäästjate toetaja aunimetuse suurima eraalgatusliku toetuse eest 2018. aastal. Abipolitseinike toetaja aunimetusega tunnustati Tartu ja Elva valdasid Tartumaa abipolitseinike tegevuse toetamise eest ning Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja Lõuna-Eesti abipolitseinike tegevuse toetamise eest.

«Iga hetk vabatahtlike päästjate, merepäästjate ja abipolitseinike tegevusest on tähendusrikas, sest üheskoos aidatakse hoida turvalisust oma kogukonnas. Riigi ja vabatahtlike koostöös loodud turvatunne on tugevam – iga vabatahtlik on oma kodukoha turvalisust luues mitte abstraktselt vastutav asutus, vaid tuttav inimene, kes on oma kogukonna turvalisuse eestkõneleja,» rääkis vabatahtlike valdkonna eest vastutav asekantsler Viola Murd vabatahtlikele. 

Eestis on üle 500 vabatahtliku merepäästja, üle 1000 abipolitseiniku ja ligi 2000 vabatahtlikku päästjat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles