Õiguskantsler kutsub kokku inimõiguste nõukoja
27. veebruar 2019, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/12/06/7382285t1h665a.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise kutsub kokku inimõiguste nõukoja, mis hakkab aitama õiguskantslerit inimõigustealastes küsimustes.
«Nõukoja moodustamine on üks sammudest, mis on seotud sellega, et õiguskantslerile lisati eelmisel aastal Riigikogu otsusega ÜRO puuetega inimeste konventsiooni täitmise järelevalve ja rahvusvaheliselt tunnustatud riikliku inimõiguste asutuse ülesanded,» ütles õiguskantsleri kommunikatsioonijuht Janek Luts.
Õiguskantsler ootab nõukoja liikmeteks inimesi, kellel on haridus või kogemus puuetega inimeste, eakate ning laste ja noorte õiguste kaitsmisel, samuti asjatundjaid võrdse kohtlemise, sotsiaalhoolekande, vägivallaennetuse, hariduse ja teaduse, tervishoiu, geenitehnoloogia, meditsiinieetika, tööõiguse, isikuandmete kaitse, rahvuse ja keele, usuvabaduse või keskkonnakaitse alal. Nõukotta valitakse nõustajad hariduse, töökogemuse või isikliku elukogemuse alusel.
«Näiteks ootab õiguskantsler puuetega inimeste murede paremaks lahendamiseks appi inimesi, kes igapäevaselt kogevad takistusi ja oskavad öelda, mida tuleks teha paremini,» kommenteeris Luts.
Lisaks oodatakse ka arhitekte-linnaplaneerijaid, kes tegelevad igapäevaselt praktiliste ligipääsu küsimustega jne. «Nõukoda võiks aidata seisukohta võtta ka nö uutes inimõigustealastes küsimustes alates kaasaegsest jälitustegevusest personaalmeditsiini ja geeniandmete kasutamiseni,» lisas Luts.
Õiguskantsleri loodav nõukoda koguneb korra aastas ülkoosolekule, ent valdkondlikke nõupidamisi korraldatakse vastavalt vajadusele sagedamini. Nõukoja liikme töö on vabatahtlik.
«Esimene nõukoja koosolek toimub märtsi lõpus, valitakse ka prioriteetsemad valdkonnad selleks aastaks aga tähelepanu alla jäävad kõik loetletud valdkonnad,» kommenteeris Luts, milline teema on kohe nõukoja laual.
Selle aasta jaanuaris jõustus seadus, mis annab õiguskantslerile lisaülesandeid. «Eelnõu seletuskirja järgi tuleneb uute kohustuste vajadus ÜRO Peaassamblee raames 1993. aastal vastu võetud Pariisi printsiipidest, mis panevad liikmesriikidele kohustuse luua riiklik inimõiguste asutus lähtudes resolutsioonis sõnastatud tingimustest,» nentis Luts. Eestile on heidetud pikka aega ette, et puuetega inimeste kaitse ja inimõiguste asutus on puudu.
Riigikogus vastuvõetud 2019. aasta riigieelarves eraldati nõukojale 300 000 eurot. «Selle summa sisse mahuvad kolme inimese töötasu, ekspertide tasud, majandamiskulud, rahvusvaheliselt nõutavate uuringute tellimine, koostööüritused, seminaride ja koolituste korraldamine, samuti lähetusd,» seletas õiguskantsleri kommunikatsioonijuht.
Vastavalt rahvusvahelistele nõuetele peab riikliku inimõiguste asutus ning puuetega inimeste õiguste kaitse ja edendamise asutus olema sõltumatu, sellele peab olema tagatud piisav infrastruktuur oma ülesannete täitmiseks. «Nende kahe ülesande lisamine õiguskantsleri senistele ülesannetele võimaldab terviklikumat ja tõhusamat inimõiguste kaitset ja oli Riigikogu hinnangul säästlikum kui eraldi asutuste loomine,» sõnas Janek Luts ja lisas, et senikaua polnud Eesti peamiselt administratiivsetel põhjustel kaasa tulnud.