Fotod ja video: Eesti Raudtee tahtis sulgeda Kotka tänava jalakäijate tunneli

Eesti Raudtee töötajad leidsid, et Kotka tänavalt Lilleküla jalgpallistaadioni juurde viiv jalakäijate tunnel on ohtlik ning sulgesid selle betoonplokkidega, paari tunni pärast avati tunnel uuesti.

Aastakümneid kõnealust tunnelit kasutanud Kristiine elanikud sattusid paanikasse ning pöördusid linnaosavalitsuse poole. «Ma tegelen sellega. Asjad ei käi niimoodi, et ilma kooskõlastusteta pannakse midagi kinni,» ütles Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe Postimehe pärimise peale. Veerand tundi hiljem olid suletud tunneli juures juba linnapea Taavi Aas ning abilinnapead Kalle Klandorf ja Andrei Novikov. Selleks ajaks oli ka selge, et tegemist oli Eesti Raudtee töötajate omavoliga, millest ettevõtte juhtkond midagi ei teadnud.

«Esimene asi on see, et tuleb tunnel uuesti lahti teha ja siis saab hinnata, kas selle kasutamisel on jalakäijatele mingi oht või mitte,» ütles Aas Postimehele.

Linnaisad tõdesid, et sulgemiseks oli valitud õnnelik päev selles mõttes, et parajasti on koolivaheaeg ning ka staadionil ei olnud ühtegi suurt üritust toimumas. Sel ajal, kui tähtsad mehed suletud tunneli ees asja arutasid, tulid jalakäijad ridamisi üle raudtee.

«Paar poissi me saatsime siit tagasi, aga ega siin muud ei ole, kui et tuleb tunnel uuesti lahti teha,» lausus Klandorf. Sündmuspaigale saabus ka Eesti Raudtee taristudirektor Kaido Aettik, kes leidis samuti, et ohutusprobleeme ei lahendata betoonpaneelidega. Kraanat oodates leppisid linna ja Eesti Raudtee esindajad kokku, et lähiajal istutakse koos maha ja arutatakse, kuidas tunnel ohutuks muuta.

«Ilmselt juba homme hommikul tuleb kommunaalametis koosolek, kus kõik läbi arutatakse ja mõeldakse, kuidas tunnel taas ohutuks muuta,» ütles Novikov.

Varisemisohtlik pole mitte tunnel ise, vaid selle sissepääsu juures külgedel olevad müürid, nn põsed, mis hoiavad ära raudteetammi mulla varisemise jalakäijate teele. Need müürid ongi murenenud ja ja väljapoole kummis. Kõrvalasuva ettevõtte juhi sõnul pudeneb sealt väiksemaid tükke iga kord, kui mõni rong mööda sõidab.

Kui teisele poole jalgpallistaadionit jääva raudteeharu ette on ehitatud okastraadiga kaitstud traataed, siis Kotka tänava pool lõpeb aed veidi pärast Lilleküla jaama ära. Aettiku sõnul rajatakse ka tunneli kohale raudteele ronimist takistav piirdeaed.

Kui mõni ametnik enne veel kahtles, et kas tunnel ikka hädavajalik on, siis kraanat oodates tuli neil ära kuulata paljude kohalike elanike arvamused selle kohta, kui eluliselt vajaliku rajatisega tegemist on.

Seekord lõppes elanike jaoks kõik õnnelikult – seesama kraana, mis oli sissepääsu paneelidega sulgenud, tõstis need ka eest ära ning linn ja raudtee lubasid probleemi ühiselt lahendada.

«Pikalt kasutuses olnud ja kohalikele elanikele olulise jalakäijate tunneli sulgemine täna ennelõunat ilma igasuguse eeltöö, teavituse või aruteluta oli halb üllatus ja täiesti vastuvõetamatu. Kui info meieni jõudis, siis läksime koheselt olukorraga tutvuma ja kohale sai kutsutud ka AS Eesti Raudtee esindajad. Tunneli sulgemine oli murettekitav ka seetõttu, et selles lõigus raudtee ümbruses puuduvad hetkel piirdeaiad ja kui läbipääs sulgeda, siis see suunaks koheselt jalakäijad otse eluohtlikule raudteele üle rööbaste liikuma, mida ka paraku kohapeal täheldasime. Tunneli olemasolu on vajalik ja see on igapäevaselt pidevalt aktiivses kasutuses. Praeguseks hetkeks on tunnel taas avatud,» ütles Riibe.

Siiani pole Kristiine linnaosavalitsusele pähegi tulnud, et kõnealust tunnelit oleks kuidagi võimalik sulgeda. Vastupidi, varasemad linnaosavanemad Mihhail Korb ja Andrei Novikov on ajanud asju, et rajada veel üks jalakäijate läbipääs Tedre tänava otsa juurde. «Selle tunneli rajamine sai isegi ühte detailplaneeringusse sisse kirjutatud, kahjuks jäi see planeering lõpuks kehtestamata,» lausus täna abilinnapea ametis olev Novikov.

Riibe lisas, et kirjavahetus uue tunneli teemal käib erinevate ametkondade vahel ka praegu, kuid millestki konkreetsest ei saa veel rääkida.

Eesti Raudtee teatel aga pole tegu üldse jalakäijate liikluseks mõeldud rajatisega. «Antud tunnel pole mõeldud jalakäijatele kasutamiseks, selle jaoks on ametlikud ülekäigud (nt Lilleküla tunnel, mis on paarisaja meetri kaugusel ja teiselt poolt Tondi ülekäik). Tunneli ehk õigem oleks öelda veeviimari eesmärk on vee äravoolu juhtida. Just ohutus on põhjus, miks inimesed ei tohiks seda kasutada, kuna seal pole valgustust, korralikku pinnast, ruumi jms, mis on tingimuseks, et antud rajatist võiksid kasutada jalakäijad,» teatas ettevõtte kommunikatsioonijuht Monika Lilles.

Tagasi üles