:format(webp)/nginx/o/2019/03/01/11832735t1ha1c5.jpg)
Riik jättis mullu madalapalgalistele tagastamata umbes 30 miljonit eurot tulumaksu 2017. aasta eest. Ligikaudu 100 000 inimest jäi ilma sadadest eurodest, tõenäoliselt seda endale ise teadvustamata.
Postimees avaldas eile hommikul veebis loo, mis ajas praeguse maksusüsteemi peaarhitektidel harja punaseks. SDE esimees Jevgeni Ossinovski sai pahaseks, Jüri Ratas rääkis uue süsteemi hüvedest, Margus Tsahkna ja Sven Sester ei tahtnud teemaga tegemist teha.
Peaminister Jüri Ratas tunnistas eile keskpäeval valitsuse pressikonverentsil, et 2018. aasta maksutagastus jäi osal madalapalgalistel tõesti saamata, aga pikemas vaates ei näe ta neil kaotust: uue süsteemiga teenisid nad selle summa tagasi.
Toonane IRLi esimees Margus Tsahkna ei soovinud eile paari aasta tagust otsust selgitada. Kui enne loo ilmumist palus ta ühendust võtta toonase rahandusministri Sven Sesteriga, siis ka hiljem polnud tal midagi öelda. Küsimusele, mis tal enda kui ühe süsteemi arhitekti kaitseks öelda on, vastas ta lühidalt: «Ma nõustun Jegoroviga, davai, nägemist.»
Ta viitas rahandusministeeriumi kantsleri Dmitri Jegorovi sotsiaalmeedias kirjutatule, et 2016. aasta tulu eest 2017. aastal saadud maksutagastus on 2017. aasta tulu. Jegorov kordas Keskerakonna, sotside ja IRLi juhtide juttu, justkui ei kaotaks madalapalgalised muudatusest mitte midagi.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juht ning teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski ütles, et see, kas 2016. aastal teenitud tulult tagastatavat maksutagastust saab pidada 2017. või 2016. aasta tuluks, ei mängi siin rolli, sest seda 2017. aasta tuluna niikuinii ei deklareerita. «See on maksutagastus ehk enam makstud maksu tagastus, mis ei kuulu edasisele maksustamisele,» ütles Ukrainski.
Antsu traagika
Turbulentsi tekitas arvutuskäik, mis näitas, et vastupidiselt riigijuhtide sõnadele kaotasid 2016. aasta maksumuudatustest kõige enam madalapalgalised.
Võtame näiteks inimese, kelle igakuine keskmine palk on viimased kolm aastat olnud 500 eurot, ja paneme talle nimeks Ants. 2016. aastal maksis Ants iga kuu 66 eurot riigile ning sai 636 eurot järgmise aasta kevadel madalapalgaliste maksutagastusena tagasi.
Järgmisel aastal jäi tema palk samaks, ta maksis iga kuu 64 eurot riigile, kuid seekord oli maksutagastus null eurot.
Asi oli selles, et 500-eurone maksuvaba miinimum, mis oleks teda maksude maksmisest päästnud, jõustus alles 2018. aasta jaanuaris. Taavi Rõivase juhitud valitsuse ajal jõustunud madalapalgaliste maksutagastuse süsteem kadus 2017. aastal.
Oleks Ratase valitsus madalapalgaliste maksutagastusega jätkanud kuni uue süsteemi jõustumiseni, oleks 500 eurot teeninud inimene saanud eelmise aasta kevadel tulumaksu tagasi 636 eurot.
Sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski väitis, et madalapalgaline ei kaotanud midagi, sest võitis selle summa järgmisel aastal tänu uuele süsteemile tagasi. Ossinovski ei arvesta, et kui Antsu palk tõusis üle 1200 euro või ta lõpetas töötamise, siis jäi Antsul tagastuse ärajäämisega kadunud summa igal juhul tagasi saamata.
«Õiglane riik kõigile»
Kui Keskerakond koos sotsiaaldemokraatide ja IRLiga 2016. aasta novembris võimule tuli, võtsid nad kiiresti ette maksusüsteemi muutmise. Vähem kui kahe kuuga jõudis presidendi lauale palju kirutud kobareelnõu seitsme seadusemuudatusega, millest üks seadis tulumaksuvabastuse piiriks 500 eurot.
Sellesama seadusega sätestati, et vaid aasta toetusena kehtinud madalapalgaliste maksutagastus kaotatakse. Kuid 500-eurone maksuvaba tulu määr hakkas kehtima alles 2018. aastal ja 500 eurot teenivad inimesed maksid ikka 64 eurot kuus riigile.
Madalapalgaliste sissetuleku vähenemist oleks saanud vältida, kui oleks otsustatud, et inimesed saavad ka 2017. aastal teenitud tulult maksutagastust. Seda kinnitas Postimehele ka maksu- ja tolliamet (EMTA). «Kui see (madalapalgaliste maksutagastus – toim) oleks 2017. aastal kehtinud, oleks isik kõik aasta jooksul kinnipeetud tulumaksu tagasi saanud,» ütles maksuameti konsultant Merle Heinmets.
Ka rahandusministeerium kinnitas, et nad olid poliitilist tellimust täites selle tagajärgedest teadlikud. «Poliitilise programmi üks osa oli asendada madalapalgaliste tagasimakse laiema ja lihtsama maksuvaba tuluskeemiga. Rahandusministeerium tegi vastavalt sellele eelnõu ja riigikogu võttis selle vastu,» ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.
Puudutab paljusid
Rahandusministeeriumi pressiesindaja kinnitusel sai 2016. aastal teenitud tulu eest madalapalgaliste maksutagastust umbkaudu 80 000 inimest. Kuid kuna selleks tuli esitada eraldi taotlus ja paljud inimesed jätsid selle tegemata, võinuks maksutagastuse saajaid kokku olla ligi 100 000. Rahandusministeeriumi kinnitusel oleks ka 2017. aastal maksutagastusele õigus olnud sama suurel hulgal inimestest, kuid see jäeti ära.
Riik ennustas, et madalapalgalistele tagastatakse 2016. aasta eest 35 miljonit eurot. Tegelik summa jäi 28 miljoni kanti, sest paljud inimesed lihtsalt jätsid raha taotlemata. Rahandusministeerium kinnitas, et umbes sama suur summa jäeti 2017. aasta maksusoodustusena tagastamata, seega hoidis riik madalapalgaliste pealt kokku ligikaudu 30 miljonit.
Vana süsteemi järgi oli õigus tagastusele nii inimestel, kes teenisid 500 eurot iga kuu, kui ka nendel, kes töötasid näiteks vaid kuus kuud 1000-eurose palgaga. Tagastuse saamise eeldus oli, et aastane kogutulu jääb alla 7817 euro. Mida väiksem tulu, seda enam raha oleks tagasi saanud.
Varem kehtinud süsteemi järgi oleks näiteks 480 eurot kuus teenival inimesel sel kevadel taskus üle 400 euro enam. Seda kinnitas ka maksu- ja tolliamet. «Meie maksuspetsialist vaatas arvutused üle ja need on õiged,» ütles EMTA pressiesindaja Kaia-Liisa Tabri.