/nginx/o/2011/11/30/858052t1h8b3c.jpg)
Vähe sellest, et Eesti Ekspress on tembeldanud täna Eesti Loodusmuuseumi juhina tööle asunud Heidi Vilu (30) «võhikust modelliks», sekkus keskkonnaministeeriumi valikusse äsja ka teadlaste raskekahurvägi. Vilu ise säilitab vähemalt näiliselt rahu.
Kriitikatule all muuseumijuht: võtan seda rahulikult
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
1. detsember 2011, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi juures tegutsev ja kümnest teadlasest koosnev teaduskollektsioonide ekspertnõukogu kirjutas keskkonnaminister Keit Pentusele üleeile avalduse, mis on tulvil karmi kriitikat.
«Juhul kui keskkonnaministeerium näeb loodusmuuseumi ainsa rollina jätkuvalt vaid loodushariduslikke tegevusi, peame vajalikuks algatada laiema diskussiooni keskse loodusmuuseumi tuleviku teemal,» seisab kirjas.
«Lisame siinkohal, et mitmete ekspertnõukogu liikmete arvamustes peeti juba praegu vajalikuks tõstatada küsimus loodusmuuseumi teadusväärtusega kollektsioonide üleandmisest mõnele teisele [---] rahvuskollektsiooni osasid haldavale asutusele. Viimasega peab paratamatult kaasnema ka keskmuuseumi funktsioonide ja staatuse revideerimine.»
Rahulolematud töötajad
Teadlased eesotsas nõukogu juhi akadeemik Dimitri Kaljoga on mures väärika kollektsiooniga loodusmuuseumi kogude ja teadustegevuse tuleviku pärast.
Niisiis sõdivad loodusmuuseumi osakondade juhatajad uue muuseumijuhi valimise vastu laial rindel. Samas teavad vähesed, et nende 7. novembril uue muuseumijuhi valimise ümber puhkenud kära algatanud kiri keskkonnaministrile ei ole esimene omasuguste seas.
Nüüdne kiri näeb Vilus lausa ohtu loodusmuuseumi suutlikkusele täita edaspidi muuseumiseadusega antud kohustusi ja võtab üksipulgi ette konkursi väidetavad puudused. 2006. aastal saatsid aga töötajad toonasele keskkonnaministrile kirja, milles kritiseerisid pikalt ja põhjalikult toonase juhi Lemmi Jõe tegevust. Toonasest kuuest allkirjaandjast viis pani oma nime alla ka praegusele pöördumisele.
Aga kes ikkagi on Heidi Vilu ja mida ta arvab enda ümber puhkenud kärast?
«Võtan seda suhteliselt rahulikult,» lausub ta. «On üsna arusaadav, et kui riigiasutuse juhiks valitakse naisterahvas, keda varasemalt väga ei teatud ega tuntud, siis tekivadki tihtipeale eelarvamused. Usun, et kui muuseumiinimesed mind näevad ja tundma õpivad, siis hakkavad hirmud ja eelarvamused kaduma.»
Vilu usub, et juba enne tema ametisse asumist loodusmuuseumi töötajate poolt alanud vastuseis ei takista koostööd sealse personaliga.
«Olen ka varem kandideerinud riigiasutusse juhtivale kohale ja seisnud silmitsi samasuguste eelarvamustega – nüüd see mind enam nii palju ei heiduta,» kinnitab ta.
Muuseumi juht ei peagi Vilu hinnangul olema tugeva muuseumitöö taustaga, vaid pigem tugev isikuomadustelt ja juhioskustelt. Ta ei ole enda sõnul siiski unustanud, et muuseum on teadusasutus.
«Kindlasti ei ole minu seisukoht, et jätame nüüd teaduspoole unarusse ning tegeleme kõvasti turunduse ja PRiga. Saan adekvaatselt aru, kuhu ma kandideerisin,» märgib ta.
Vilu lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia eriala bakalaureusekraadiga, mis hiljem võrdsustati magistrikraadiga. Viimati oli ta kindlustusettevõtte If P&C Insurance kommunikatsioonijuht ja enne seda tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas Vilu ka klaasitootja Saint-Gobain tööohutuse ja töötervishoiu audiitorina.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus küsib ajakirjanikult seoses ekspertkomisjoni äsjase avaldusega, kas asutuse üldjuhi vahetumine saab kuidagi mõjutada kogude säilimist. «Kas see tundub teile tõepärane?» küsib ta.