Professor Heidmets näeb tugevate rahvusriikidega Euroopas ohte

Tallinna ülikooli sotsiaalpsüholoogia professor Mati Heidmets. Foto: Konstantin Sednev

Tugevate rahvusriikidega Euroopa ning riikidevaheliste struktuuride nõrgenemine suurendab autoritaarsuse ohtu ja võib viia lokaalsete konfliktideni või isegi suurema sõjani, ütles Tallinna ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets saates «Otse Postimehest». 

«Minu mure on selles, et läänemaailma arengutrendides näeme me liikumist isolatsiooni ja iseteadliku mõttelaadi suunas. See on ohtlik trend ja lõhnab sõja järele,» ütles Heidmets. «Rahvusriikide Euroopa, kus riikidevahelised struktuurid on nõrgad või neid ei ole üldse, võib näiteks serblasi ja albaanlasi viia soovini hakata varasemat «õiglust» taastama. Selliseid pingepunkte on Euroopas kümneid ja see lõhnab tugevalt paljude väikeste sõdade või isegi millegi suurema järele,» lisas ta.

Heidmetsa sõnul on tema jaoks ohu märk paljudest riikidest lähtuvad sõnumid, et Euroopa Liit on liiga ettekirjutav. «Taoline mõttelaad, et Lihula tarkus on parem kui Brüsseli tarkus, kuna see on meie endi tarkus. Kõige tugevamalt kannavad seda mõttelaadi ameeriklased president Donald Trumpi ajal,» märkis sotsiaalpsühholoog.

Heidmetsa sõnul ei ole tänase maailma globaalseid probleeme nagu kliima, keskkond ja terrorism võimalik lahendada «müüri sees oma asja ajades».

«Taoline isoleeritus toob paratamatult kaasa näiteks sellise arusaama või tunde, et see «kliimavärk» meid ei puuduta: meil on vett küll ja päike ka paistab. See, et Ameerika Ühendriigid astusid välja kliimaleppest, on üks viimase aja kõige negatiivsemaid märke ja arenguid maakera jaoks,» ütles Heidmets. «Endassetõmbuva ühiskonna puhul on nihe autoritaarsuse suunas paratamatu, sõltumata sellest, kes parasjagu koalitsiooni moodustab. Eesti-sugusele väikesele kooslusele oleks see kehv areng,» lisas ta.