EMTA rektor Helmele: lastemuusikakooli tase ei võimalda kindlasti muusikaakadeemia üliõpilaseks olemist
Täiendatud!

EKRE esimees Mart Helme teel koalitsioonikõnelustele. EKRE-sarnased erakonnad on tõusnud tänu vanade nn kartellierakondade saamatusele lahendada probleeme.

FOTO: Tairo Lutter

EKRE juht Mart Helme ütles täna päeval koalitsioonikõneliste edasiminekut kommenteerides, et osa Eesti kõrgkoole on tema hinnangul kuritarvitanud välisüliõpilaste maaletoomise õigust. Ühe näitena tõi Helme Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kus olevat «lastemuusikakooli tasemel üliõpilasi Hiinast».

«Me teame ka väga hästi, et näiteks muusikaakadeemias on juba aastaid lastemuusikakooli esimeste klasside tasemel üliõpilasi Hiinast, kelle kääksutamise ja kõõrutamisega sealsed õppejõud sõna otseses mõttes vaeva näevad, et neist natukenegi asja saaks,» rääkis Helme. «See ei peaks olema see tase, millega me siin kulutame oma kvalifitseeritud õppejõudude oskusi ja ka aega. Ei saa olla raha, mida need üliõpilased toovad koolidele, selleks ettekäändeks, miks neid siia tuuakse.»

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ütles, et tal on raske teemat kommenteerida. «Lastemuusikakooli tase kindlasti ei võimalda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaseks olemist. Aasia tudengite hulgas on konkursivõitjaid, esinejaid mainekatel kontsertidel,» kinnitas ta. «Iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi, seega oleks vajalik teada, milliseid üliõpilasi härra Helme konkreetselt silmas peab.»

Helme väitis veel, et Eestis on ülikoole, mis on kuritarvitanud üliõpilaste maaletoomise õigust. «Suur osa nendest üliõpilastest on üliõpilaste hulgast kadunud ja nad on osutunud siin illegaalideks või on nad kinni püütud naaberriikides ja siia tagasi saadetud. Ühesõnaga on tekkinud nendega väga suuri probleeme.» Helme viitas Euroakadeemiale ja Ettevõtluskõrgkoolile Mainor.

Euroakadeemia rektor Jüri Martin ütles, et kool ei ole kahel viimasel vastuvõtuperioodil välisüliõpilasi vastu võtnud. Kui Helme kommentaarist võib järeldada, et varem Eestis õppinutest on paljud «kaduma läinud», siis Euroakadeemial Martini sõnul neid andmeid ei ole. Samuti pole koolil andmeid ka Euroakadeemias õppinud üliõpilaste kohta, keda on illegaalidena maalt välja saadetud.

«Poliitik kirjeldab teatud programmilisi seisukohti toetavat teoreetilist mudelit, mis võiks olla aluseks välisüliõpilaste arvu reguleerimiseks. Lisaksin veelgi, et akadeemik Aaviksoo arvamuse aluseks olevad andmed Euroakadeemias raskustega õppinud hiinast pärit üliõpilaste kohta ei vasta tõele. Meil ei ole neid kunagi olnud,» kommenteeris Martin.

Mainori tegevjuht Krisjan Oad ütles, et välisüliõpilaste õppe katkestamise määr on kõikjal väiksem, kui see on Eesti üliõpilaste puhul. Samas märkis ta, et kõiki kõrgkoole, kes Eestis inglise keeles õpetavad, on ebaausate kavatsustega inimesed petnud - saavutanud oma vastuvõtmise üliõpilaseks, kui tegelikud eesmärgid olid muud. 

«Need on olnud meie rahvusvahelise kõrghariduse kasvuraskused. Tänaseks on need probleemid minu teada kõikides koolides lahendatud,» ütles Oad. «Ettevõtluskõrgkooli Mainor ingliskeelse õppe strateegia on õpetada välisüliõpilastele eesti keelt ja aidata leida Eestis erialast tööd, et võimalikult paljud jääksid panustama Eesti majandusse,» lisas ta.

Tagasi üles