Isamaast lahkunud naistearst: kui abordi tegemist piirata, hakkavad naised end vigastama

Kai Tennisberg

FOTO: Erakogu

Läänemaa haigla naistearst Kai Tennisberg oli erakond Isamaa liige 16 aastat. Koalitsioonikõnelustel tõstatatud tagurlik käsitlus abordist ei luba tal aga arstina enam erakonda toetada.

Märkasime Postimehe toimetuses, et riigikogu valimistest alates on Isamaa ridadest lahkunud 63 inimest, nende seas ka üleeile erakonnast välja astunud naistearst Kai Tennisberg. 

«Muidugi mõjutasid minu otsust koalitsioonikõnelused. Naistearstina ma ei saa aktsepteerida seda, mida nad abordi osas tahavad teha,» selgitas Tennisberg Postimehele erakonnast lahkumise põhjust. Ta nentis, et kuigi erakonna poliitikas on tema jaoks olnud hiljuti juba teisigi vastukarva käivaid tegemisi, siis lahkuma sundis teda siiski tagurlik ja äärmiselt valdkonnakauge abordikäsitlus.

Sõnavõtjad valdkonda ei tunne

Naistearstina on see Tennisbergile südamelähedane teema. «Eestis on tehtud tohutu töö, et tõsta naiste teadlikkust. Abortide arv ongi nüüd tugevalt langenud. Meist ees on madala abortide arvu poolest ainult mõned Skandinaavia riigid» sõnas ta ja lisas, et see on juhtunud ainult tänu suurele tööle, mis selles valdkonnas on ära tehtud.

 

«Mäletan selgelt, kuidas meil korraldati noortevahetusi, et õppida teistelt riikidelt, kus abordistatistika oli madalam. Meil käisid nendest riikidest koolitajad, arstid käisid ise välismaal õppimas. Korjasime üles kõikvõimaliku info, et õppida, mida nad teevad ja kuidas seda meil rakendada. Siis oli meil abortide tase veel kordi kõrgem. Nüüd käime meie teistes riikides koolitusi tegemas. Neil (poliitikutel-toim) pole aimugi, mis on ära tehtud,» ütles ta.

«Ja nüüd tulevad mingid mehed ütlema. Nemad ei teagi üldse.. vaevalt nad mõne naistearstiga üldse rääkinudki on, mis selles valdkonnas toimub. Neil pole aimugi, mida see tähendab, kui naine peab selle kohutava otsuse vastu võtma, et abort teha. Seda ei tehta kergekäeliselt,» pahandas naistearst. 

Põhjustes, mis naised abordini viib, tuleb tema sõnul aga hoopis meestele otsa vaadata. «Mis siis viga lapsi saada, kui mees on hooliv. Naised sünnitavad ja sünnitavadki rõõmuga siis, kui nende mehed on hoolivad. Räägin kogemusest, siis ei loe ka majanduslik seis, koos saadakse hakkama,» rääkis ta.

Veri tuli lahti saada, siis arstid aitasid

Ta meenutas, kuidas Nõukogude Liidu ajal tuli tema juurde vastuvõtule venelanna, kes oli ise endale korduvalt aborte teinud. «Ta oli võtnud pika hanesule, selle joodi kastnud ja siis enda emakasuudme üles otsinud ja seni torkinud, kuni tuli veri,» kirjeldas arst õudusega ja lisas, et siis oligi tavaks, et veri tuli lahti saada.

«Küsisin, et miks sa küll seda tegid? Ja tema vastas mulle, et mul on mees joodik, kuidas ma sellisele sünnitan? Mis elu see lapsele on?» meenutas ta. 

Tennisbergi sõnul ei olnud abordi tegemine alates 1955. aastast enam keelatud, kuid kehtis reegel, et kahe abordi vahel pidi olema kuus vähemalt kuus kuud. Kuna rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus oli madal, jäid naised aga tihedamini soovimatult rasedaks. 

«Kui nüüd naine jäi varem rasedaks, siis ta tegigi ise midagi. Nad üritasidki vere lahti saada, sest oli mõtlemine, et kui katkemine näeb välja iseeneslik, siis küll arstid ära puhastavad. Ja puhastasidki, midagi polnud teha. Aga see tähendas seda, et kaasnesid igasugused põletikud ja muud tüsistused ja lastetuks jäämised. See oli täiesti tavaline, et kui keegi tuli verejooksuga, siis me ei saanud seda muidugi tõestada, aga rääkisime omavahel, et see tundub küll nii kahtlane. Et see küll ise katkenud ei ole, et siin on midagi tehtud,» kirjeldas ta. 

Kuigi ajast, mil abort keelatud oli, Tennisbergil mälestusi pole, kuna ta oli alles laps, puudutas see ka tema perekonda lähedalt. «Mu abikaasa tädi surigi põrandaaluse abordi tõttu, mida ei viinud läbi arst,» sõnas ta ja lisas, et sellest on nüüd muidugi palju aega möödas.

Tennisbergi sõnul oleks omal soovil abordi tasuliseks muutmine samasugune piiramine, nagu Nõukogude aegne ajaline piirang.

«Kui naisel raha pole, mis ta siis nüüd ikka teeb. Põhimõte on ju sama, et kui juba veritseb, siis me arstidena ikkagi teeme midagi temaga. Me ei lase tal ju ära surra. Aga mida see kõik teeb tervisele, see on asi, millele peaks mõtlema enne,» lisas ta.

Kuigi koalitsioonikõnelustel lepiti kokku, et abort jääb seadusega lubatuks, siis riigikokku valitud Helle-Moonika Helme kirjutas sotsiaalmeedias, et pigem on nüüd küsimus selles, kes saab valdkonda kureerivaks ministriks, et sedakaudu abordi rahastus haigekassa teenuste hulgast eemaldada.

Abordi maksumus:

Abordi tegemine on praegu toetatud Haigekassa poolt, kuid sellegipoolest tuleb maksta väike omaosalustasu.

Tehisabort omal soovil maksab 40.24 eurot, kuid kui riiklik rahastus kaoks, siis maksaks see 345 eurot.

Medikamentoosne abort omal soovil maksab praegu omaosalusega 17,67 eurot. Kui riiklik rahastus kaoks, maksaks see 175 eurot.

Allikas: ITK hinnakiri

Tagasi üles