Prokuratuur saatis narkoäris süüdistatava aserite jõugu kohtu ette
20. märts 2019, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/20/5864131t1h66a2.jpg)
Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles niinimetatud aserite kuritegelikku ühendust süüdistatakse narkokuritegudes.
Riigiprokuiratuuri kinnitusel juhtis 38-aastane Amid Magerramov alates 2015. aasta kevadest kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud narkokuritegude toimepanemisele. Magerramov on seni kahtlustatava staatuses.
Kaks aastat hiljem liitus süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühendusega ka 42-aastane Dmitri Neimark, kellest sai kuritegelikus ühenduses Magerramovi kõrval ühenduses madalama astme juht ehk brigadir.
Süüdistuse kohaselt kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks neile ka 63-aastane Ahmed-Aga Gašimov, 48-aastane Eldar Gurbanov, 42-aastane Vagif Valijev, 22-aastane Tofik Gambarov, 35-aastane Veli Valijev, 30-aastane Martin Skripkin, 31-aastane Aleksei Ivanov, 38-aastane A.G, 37-aastane Aleksei Koroljov ja 32-aastane Kirill Karpovski.
BNS-i andmetel on samast kriminaalasjast eraldatud Veli Valijevi osa.
Kokku kuulus süüdistuse kohaselt 2018. aasta oktoobriks süüdistuse kohaselt kuritegelikku ühendusse tosin meest, kellest kolm meest on vahi all.
Riigiprokurör Vahur Verte täpsustas, et kahe mehe osas kohtueelne menetlus jätkub.
«Ühe kahtlustatava osas toimub esmalt teise kriminaalasja raames menetlus välisriigis, teine kahtlustatav on kuulutatud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks,» märkis ta.
Prokurör lisas, et kolmandale mehele on prokuratuur juba varasemalt eraldi kriminaalasjas süüdistuse esitanud.
Verte tõdes, et kuritegelikku ühendust võib kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite pinnalt iseloomustada kui klassikalist vene vangla subkultuurist tärganud niinimetatud kirjutamata arusaamadest juhinduvat, sisemise hierarhia ning ühiskassaga kuritegeliku ühendust.
Riigiprokurör lisas, et kuigi klassikalised hierarhiliselt struktureeritud kuritegelikud ühendused on täna Eestis veel levinuimad, siis nagu kõik äriühingud ei ole ühesuguse ülesehitusega, nii võivad ka kuritegelikud ühendused olla moodustatud erinevalt.
«Europoli hinnangul on umbes 30-40 protsenti Euroopas tegutsevatest kuritegelikest ühendustest lõdvema struktuuriga, mis tähendab, et tulevikus peame järjest enam arvestama hoopiski teistsuguste kuritegelike ühendustega,» ütles ta.
Üheksast mehest viiele on esitatud täiendavalt süüdistus suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises ning ühele lisaks ka tulirelva ja helisummuti ebaseaduslikus käitlemises.
«Aastatepikkuse töö tulemusel lõpetasime Eestis narkoäri ajanud kuritegeliku ühenduse tegevuse. See tähendab, et vähemalt mingiks ajaks tegime narkootiliste ainete kättesaadavuse keerulisemaks nii Eestis kui ka teistes riikides. Keskendume ka edaspidi oma töös kuritegelikele ühendustele, kes tahavad tegutseda Eestis või kasutada Eestit transiitriigina,» ütles keskkriminaalpolitsei talituse juht Ago Leis.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.