Sõda pole tõenäolisim kriis

Laiapindne riigikaitse võiks saada riigieelarvest senisest stabiilsema rahastuse, loodab riigikaitse koordinatsioonidirektor Indrek Sirp.

FOTO: Tairo Lutter

Neil päevil saadab riik elanike e-postkastidesse massiliselt kriisiolukorra juhiseid. Milline hädaolukord meid suurema tõenäosusega tabab ning kui palju saab siis loota riigi abile, kõneleb riigikaitse koordinatsioonidirektor Indrek Sirp.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kas teil on kast ellujäämisvaruga juba kodus olemas?

Aus vastus on, et veel ei ole. Aga kindlasti võtan kriisiolukordade käitumisjuhistest eeskuju.

Seega kuulute suurima grupi eestlaste hulka, kes statistika järgi usuvad end olevat kriisi ajaks hästi varustatud, aga tegelikult pole.

Eks see on selline asi, et kui inimene ei ole pikalt kogenud midagi, mis sunnib teda otsima ebatavalisi lahendusi, siis ta ei mõtle sellele. Oleme elanikkonnakaitse kontseptsiooni elluviimisega püüdnud tuua teadmist, et kuigi meil ei ole viimastel aastatel olnud tõsist kriisi, ei pruugi see nii jääda. Kriis – ükskõik milline ta on – tõenäoliselt tuleb.

Mis on praegu Eestile suurim oht?

Ohupilt on väga mitmekesine. Lähiajaloos on meil olnud lumetorm, üleujutus, tõsisem liiklusõnnetus, aga klassikalises mõttes sõjalist ohtu mitte. Panna nende ohtude järele akadeemiliselt tõenäosusprotsent – seda ei ole võimalik teha. Needsamad tsiviil-, loodus- või tehnogeensed kriisid on Eestis ilmselgelt tõenäolisemad kui sõjalised.

Tagasi üles