Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/05/11843672t1h4c29.png)
/nginx/o/2019/03/28/11902332t1h4f6d.jpg)
Esimene omalaadne noorteorganisatsioon Soome Eesti Noored SEN asutati, et pakkuda sama keele- ja kultuuritaustaga noortele üleriigiliselt tuge ning organiseeritud tegevust. SEN osaleb aktiivselt ka ESTO 2019 noorteprogrammi kujundamisel ning valmistab ette Helsingis toimuvat noorte- ja tulevikuseminari.
Organisatsioon Soome Eesti Noored ehk SEN asutati 18. detsembril 2018. SEN-i asutajaliikmed on Gelly Kompus, Annela Liivat, Maarja Lurich, Tuuli-Emily Liivat, Mari-Liis Hendrikson ja Joonatan Mägi.
«Soovime teha koostööd ja kaardistada eesti noori Soomes, tehes samal ajal kindlasti ka Eestiga koostööd. Samuti on meie organisatsioonil kindel plaan teha koostööd globaalsete eesti noortega. Alustuseks ühendasime kaks hetkel kõige aktiivsemat eesti noorte kogukonda Soomes – Vantaal ja Tamperes,» selgitab SEN-i esinaine Tuuli-Emily Liivat organisatsiooni tekkelugu.
Tamperes elava 19-aastase Liivati sõnul on välismaal elavate noorte jaoks oluline toetavalt toimiva võrgustiku loomine. «Kontaktide kaudu saame kõigega hakkama, sest on võimalik kiirelt reageerides ning üksteisele kogukonnana nõuga toeks olla. Senised virtuaalsed keskkonnad on tõhusad, kuid päriselt silmast silma kohtumised vaid tugevdavad sidemeid.»
Tampere ja Vantaa noored hakkasid omavahel tihedamalt suhtlema 2017. aastal, mil seltsid kutsuti osalema Helsingi iga-aastasele Mardilaadale.
«Kui Vantaa aktiivsemate vabatahtlikega Mardilaadale jõudsime, olime põnevil, sest ees ootasid ju uued tutvused. Siis aga selgus, et tegelikult teadsime me Tampere noori küll – kellega oldi varasemalt Eestis tantsukoolis käidud, kes oli Instagramis teise pilte näinud või üleskutset jaganud,» meenutab SEN-i asutajaliige Gelly Kompus.
SEN on loodud, et:
- säilitada eestlust, emakeelt ja eesti kultuuri;
- aidata Soome eesti noortel uuel kodumaal paremini kohaneda;
- luua koostöövõrgustikud;
- tegutseda demokraatia printsiibi alusel;
- riskirühmade muresid võimalikult vara avastada ja neile üheskoos lahendusi leida.
Liivati sõnul onSoomes elavad eesti noored hakanud end üha enam näitama ja noorte tegudes on rohkelt potentsiaali, tuleb vaid õigesti rakendada.
Paljud noored soovivad pärast gümnaasiumi lõpetamist Eestisse minna ja Soome Eesti Noored on meie ühine tugipunkt, mis säilitab eestlust ja pakub ka organiseeritud tegevusi muuhulgas näiteks keele- ja kultuurireisidega Eestisse või Soome ning korraldatavate laagrite näol,» avaldab SEN-i juht.
Vantaa emakeele õpetaja, SEN-i juhatuse liige Mari-Liis Hendrikson kinnitab hea sõnaga ja ilmeka näitega noorte algatusvõimet.
«Needsamad noored kinkisid omaalgatuslikult Eesti sünnipäeva puhul endile, oma riigile ja tulevastele eakaaslastele 100 vabatahtlikku emakeele tundi, mis võimaldas meil gümnaasiumiosas avada eestikeele õppe,» märgib Hendrikson.
Vantaal elavaid eestlasi on praegusel hetkel ligi 32 000. Eesti keelt õpivad umbes 5000 lapsest 600. Tampere piirkonnas elab umbes 2600 eestlast, neist keeletundides ümmarguselt 50 õpilast. Soome põhikoolides on 17 õppekeskust, kus saab kontakttundides või virtuaalselt eesti keelt emakeelena õppida. Nüüd toimuvad kolmest erinevast koolist tulnud huvilistele eesti keele tunnid ka Vantaa gümnaasiumis.