Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Puudega inimesed hakkavad riiki hagema (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jakob Jõgisuu juhtkoera Life nunnutama hakata ei tohi. Jõgisuud rõõmustas, kui kuulis hiljaaegu üht last teist korrale kutsumas: «Sellele koerale ei tohi pai teha, ta on tööl.» 
Jakob Jõgisuu juhtkoera Life nunnutama hakata ei tohi. Jõgisuud rõõmustas, kui kuulis hiljaaegu üht last teist korrale kutsumas: «Sellele koerale ei tohi pai teha, ta on tööl.» Foto: Eero Vabamägi

Puudega inimeste ühing sai sada tuhat eurot, et aidata puudega inimestel ja nende hooldajatel kohtusse minna. Ühingu sõnul ei taga riik ja kohalikud omavalitsused puudega inimestele vajalikke teenuseid ja tooteid.

«Lõputu paberimajandus,» kirjeldab MTÜ Händikäpp juht Ave Jaakson puudega inimese suhtlust riigi või omavalitsusega.

Kui puudega inimene soovib näiteks abivahendit – olgu see juhtkoer, ratastool või tugiraam – tuleb esmalt saada arstilt tõend. Seejärel peab võtma abivahenditega kauplevatelt firmadelt kaks hinnapakkumist ja alles siis saab esitada taotluse sotsiaalkindlustusametisse.

Kui sealt tuleb eitav vastus, saab teha vaide. Sellest järgmine samm on kohus. Kulukat ja keerukat kohtuteed aga varmalt ette ei võeta.

Tagasi üles