Linnavalitsuses avati näitus Eesti riigipeadest

Täna avati Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis Eesti Muinsuskaitse Seltsi näitus «Eesti riigipead 1918–2018».

Eesti omariikluse alguses täitis riigipea ülesandeid Eesti Ajutise Valitsuse Ministrite Nõukogu esimees, seejärel peaminister. Põhiseaduse kehtima hakkamisel 1920. aastal sai valitsusjuhi nimeks riigivanem. 1934. aastal oli Konstantin Päts peaminister riigivanema ülesannetes, 1937. aastal oli ta riigihoidja. 1938. aasta algul kehtima hakanud kolmas põhiseadus lahutas riigipea ja valitsusjuhi institutsioonid. Riigikogu liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu valis Eestile presidendi.

Alates 1918. aastast tänaseni on Eestil olnud 19 riigipead, neist viis olid sunnitud tegutsema paguluses. Näitusele on välja pandud 18 riigijuhi figuurid, millel olevad eesti- ja ingliskeelsed tekstid selgitavad nende elu, tööd ja saatust.

Eesti riigipeadest hukkas nõukogude okupatsioonivõim neli, vangistuses suri viis ja üks sooritas enne vahistamist enesetapu. Kodumaale on ümber maetud viis võõrsil surnud riigipead. Tänaseni ei ole teada kahe Eesti riigipea täpne saatus pärast arreteerimist, samuti on siiani teadmata kaheksa meie riigipea haua asukoht. Näituse koostas Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Tegemist on rändnäitusega, mis esimest korda pandi üles linnavalitsuse lähedal, tollases Okupatsioonide muuseumis. «Tegemist on klassikalise populariseeriva näitusega, mille eksponaate saab ilma karmimate turvanõueteta igale poole jätta. Näitusel on kolm osa. Esimene on 1918-1940 Eesti riigi eesotsas olnud mehed, kelle kohta võib üldistavalt öelda riigihoidjad, kuigi nende ametinimetused olid erinevad. Võime neid nimetada ka märtriteks, sest eri aegadel ja eri asjaoludel kõik need mehed hukkusid. Näituse teine osa on tõrvikuhoidjad või tunglahoidjad ehk riigivanemad ja valitsusjuhid eksiilis, kes hoidsid alles valitsuste järjepidevust ja ühes sellega õhkõrna Eesti riiklikku järjepidevust. Kolmas osa on Eesti uuema aja presidendid alates 1992. aasta oktoobrist,» rääkis Tallinna linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas.

Näituse koostaja Pillaku sõnul oli näituse tegemise ajendiks fakt, et meie riigipäid ei tunta. «Lennart Merit, Arnold Rüütlit ja Toomas Hendrik Ilvest, kes olid presidendid, ju teatakse. Ja kui küsida, siis võibolla tuleb mõnele Jaan Tõnisson meelde, aga see on ka kõik. Sellepärast me hakkasimegi seda näitust tegema, et võimalikult paljudes erinevates kohtades seda näidata,» rääkis Pillak.

Voldik lõppeb aastaga 1992. «Näitusel ongi näha Heinrich Mark, kes andis oma volitused üle Lennart Merile. Kuigi nii Meril, Rüütlil kui Ilvesel on näitusel kaelas riigivapi teenetemärgi kett, siis tegelikult esimesed kaks seda ei kandnud. Selle originaal on Moskvas Kremli relvapalatis. President Toomas Hendrik Ilves sai Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks kaela riigivapi teenetemärgi keti dublikaadi,» selgitas Pillak. Vahetult enne aastapäeva valminud keti valmistamine läks tollal maksma 624 000 krooni. Huvitav on ka see, et Pillak on üks väheseid eestlasi, kes on presidendi ametiketi originaali Kremli relvapalatis oma silmaga näinud.

Tagasi üles