Feministeeriumi rahastamist saab piirata konkursikeeluga

Rahakott.

FOTO: PPE/SIPA / PPE/SIPA

Feministeeriumi haldava mittetulundusühingu teatel saadakse raha edukalt läbitud projektikonkursside kaudu ning Feministeeriumi rahastamist on võimalik piirata vaid projektikonkurssidel osalemise keeluga.

Feministeerium ei saa riigilt otse midagi, erinevalt näiteks poliitilistest erakondadest, teatas Viik BNSile. «Me ei tea, mis plaan ähvardajatel (Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal (EKRE)- toim) on, kas keelata meil edaspidi projektikonkurssidel osalemast? Ootame huviga.»

«Meie (Feministeeriumi-toim) rahastuse äravõtmisest on üks erakond (EKRE) juba mõnda aega rääkinud. See teeb nõutuks, sest Feministeeriumi rahastus tuleb edukalt läbitud avalikest projektikonkurssidest,» sõnas Viik. Ta mainis, et nende tegevust toetavad ka annetajad ning 2019. aastal saavad nad projektikonkursside raames toetust hasartmängumaksu nõukogult ja Põhjamaade Ministrite Nõukogult. 

Feministeeriumi eelarve kulub veebiportaali pidamisega seotud töödele: toimetamisele, kirjutamisele, honoraridele, tõlgetele. Samuti korraldatakse kogukonnaüritusi, näiteks vestlusringe, praktilisi töötube, kunstituure, tehakse podcast’i ja palju muud. Väga suure osa Feministeeriumi tööst moodustab vabatahtlik töö. «See, et riik leiab võimalused ja on huvitatud, et ühiskonna valukohti esile tõstvad organisatsioonid saaksid tegutseda, näitab demokraatia tugevust,» lausus Viik.

Feministeerium on osalenud ning kutsub ka oma lugejaid osalema erinevatele meeleavaldustele: reedestele kliimastreikidele, naiste marsile, Tallinna pride'ile, internetivabaduse eest võitlema. «Stenbocki meeleavaldustes oleme samuti kaasa löönud, aga ei saa kahjuks korraldamise au enda peale võtta, seda teevad teised inimesed,» ütles Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik ning lisas, et rahumeelsed meeleavaldused on oluline ja väärtuslik osa demokraatiast, kuna nende kaudu saab tõstatada olulisi teemasid, lausus Viik. 

Viigi sõnul soovivad Stenbocki maja piketeerijad väljendada, et Eesti riik ja demokraatia on väga kallid. «Me ei taha, et nõrgemaid või erinevaid vähemusgruppe kiusatakse ja ähvardatakse ning et kellegi allasurumine ongi uus normaalsus. Me tahame valitsust, mis austaks inimõigusi ja inimõiguste eest seisvaid organisatsioone. Naiste õigused on inimõigused. Nii lihtne see ongi,» lausus Kadi Viik. 

Tagasi üles